"Kaasaegne ühistransport peab vastama inimeste vajadustele, olema paindlik, mitmekesine ning ligipääsetav," ütles regionaalminister Madis Kallas. “Inimestele on oluline kiirus ja mugavus. Selge on see, et maapiirkonnas jääb auto jätkuvalt oluliseks transpordivahendiks, kuid meie eesmärk on pakkuda sellele mugavat alternatiivi, mis vähendab ühtlasi keskkonnakoormust,” selgitas minister.
Transpordi praegune pilt näitab, et autostumine on endiselt tõusuteel. 2022. aasta statistika kohaselt on autoga liiklejate osakaal kasvutrendis ning jalakäijate ja ühistranspordiga sõitjate osakaal ei ole tõusnud.
Kirjeldatud suundumuste muutmine eeldab olulisi ümberkorraldusi ühistranspordikorralduses. Liikuvusreformi kontseptsioon on olemuselt ühistranspordikorralduse uus strateegiline vaade.
Ühistranspordiliikide sünkroniseerimise eeldus on taktipõhised väljumised, mis tähendab, et sõiduplaanides kasutatakse regulaarseid intervalle. Väljumised toimuvad näiteks kell 7.15, 8.15, 9.15.
Uue süsteemi selgroo moodustavad rongi- ja kaugbussiliinid, mille järgi on seatud ette- ja laialivedu bussidega. Põhi- ja kohalikud liinid saavad tõmbekeskustes kokku, kus on võimalik ümber istuda – nii jõuab reisija võimalikult paljudesse sihtkohtadesse. Hõredalt asustatud piirkondades on korraldatud nõudepõhine transport. Nõudepõhised liinid tagavad etteveo põhiliinidele ja kohalikele liinidele.
Rongiliinide tihendamiseks suurendatakse rongiparki 42 protsenti. 2024. aastal saabuvad Elronile esimesed kuus uut Škoda rongi ning järgmised kümme rongi saabuvad 2026. aasta alguseks.
Luuakse ühtne piletisüsteem, kus sama piletit saab kasutada kõikides ühistranspordivahendites ning pileti maksumus ei sõltu sellest, kas sõita näiteks rongi või bussiga. Ümberistumine muutub nii reisijale mugavamaks ja soodsamaks.
Tehakse investeeringuid puuduolevasse taristusse: rajatakse uusi bussipeatuseid, kergliiklusteid ja moderniseeritakse rongipeatuseid, pikendatakse ja rekonstrueeritakse rongiliine. Lisaks investeeritakse viitadesse ning ootetingimuste parendamisse. Rongi- ja bussipeatused seotakse omavahel ümberistumissõlmedeks.
Parendatakse ligipääsetavust vaegnägijatele ja vaegkuuljatele nii ühistransporditaristus kui ka ühistranspordivahendites. Ühtlasi toetatakse keskkonnasäästlikumate busside soetamist.
Huvirühmadega arutatakse esialgset kontseptsiooni märtsis. Saadud tagasisidet arvestades täiustatakse kavandit ja seejärel tutvustatakse kontseptsiooni valitsusele.
