Lühiajaliste üüriteenuste turul on probleeme, kuid algatus neid ei lahenda
Komisjoni ettepaneku sisuks on registreerimiskohustuse seadmine neile nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele, kes soovivad veebipõhiste majutusplatvormide vahendusel külaliskorteritena hakata lühiajaliselt välja üürima kinnisvara. Teistele majutusasutustele nagu hotellid ja motellid uued nõuded laienema ei hakka.
Ettepaneku kohaselt võib iga liikmesriik otsustada, kas kehtestada oma territooriumil või üksnes teatud piirkondades registreerimiskohustuse külaliskorterite osas. Kui riik kehtestab sellise kohustuse, siis peavad isikud, kes soovivad külaliskortereid lühiajaliselt välja üürida, edastama majutusplatvormide vahendajale erinevaid andmeid nii enda kui ka pakutava majutuspinna kohta. Näiteks peab isik enda kohta esitama oma nime, isikukoodi (kui majutaja on juriidiline isik, siis registrikoodi) ja aadressi.
Külaliskorteri kohta peab isik esitama näiteks aadressi ning külaliste mahutavuse.
Majutusplatvormile kogub kõigi selle platvormi vahendusel majutusteenust pakkuvate isikute andmed kokku ja edastab seejärel maksuhaldurile ühtse digitaalse juurdepääsupunkti kaudu, mis ettepaneku kohaselt liikmesriikidel luua tuleb.
Oma kirjas ministeeriumile tõi koda välja, et lühiajaliste üüriteenuste turul on probleemiks ebaaus konkurents. See seisneb selles, et kõik isikud, kes osutavad majandus- või kutsetegevuse raames lühiajalist majutusteenust, ei täida õigusaktidest tulenevaid nõudeid.
Lisaks rõhutas kaubandus-tööstuskoda, et toetab ettepanekuid, mis aitavad ebavõrdset konkurentsi lühiajaliste üüriteenuste turul kaotada. Koda ei ole aga kindel, kui hästi aitab komisjoni ettepanek sellele eesmärgile kaasa. DAC7 direktiiv, mis jõustus 1. jaanuaril 2023 ning mille Eesti on juba ka maksualase teabevahetuse seaduse muudatustega üle võtnud, näeb ette ettepanekuga üsna sarnase andmete esitamise kohustuse muuhulgas platvormide vahendusel lühiajalise majutusteenuse pakkujatele. Seega aitab juba DAC7 direktiiviga ette nähtav andmete esitamise kohustus tõhustada riikliku järelevalvet, sest riigil tekib parem ülevaade majutusteenuse pakkujatest. Eeltoodud põhjustel ei ole koda veendunud, kas täiendava koormuse lisamine majutusteenuse pakkujatele ning riigile kaalub üles ettepanekuga kaasneda võiva positiivse mõju.
Kui ettepanek peaks jõustuma, peavad kohustused olema ettevõtja jaoks vähekoormavad
Lisaks andis Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ministeeriumile teada, et teenusepakkujate registreerimise korral peab vastav protseduur olema teenusepakkujast ettevõtja jaoks võimalikult lihtne ja kiire. Kindlasti peaks olema võimalik seda protseduuri läbida veebi vahendusel. Samuti tuleks pöörata tähelepanu sellele, et registreerimismenetluse korral ei peaks ettevõtjad esitama samu andmeid mitmel korral.
Muudatused jõustuvad kahekümnendal päeval pärast nende avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Muudatuste täpne jõustumisaeg ei ole hetkel teada. Kui liikmesriik otsustab mõnes piirkonnas uusi reegleid kohaldama hakata, saab ta seda teha kahe aasta möödumisel muudatuste jõustumisest.
Tutvu ülevaatega eelnõust siin.
