Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on Eesti olnud juba aastaid marutaudivaba, aga oht haiguse taaslevimiseks on siiski olemas. "Kuna Eesti naaberriigis Venemaal on marutaudi esinemissagedus kõrge, siis on reaalne oht, et sealt võib metsloomade liikumisega levida marutaud Eestisse," ütles minister.
Marutaudioht on suurenenud ka seoses loomade sissetoomistingimuste ajutise leevendusega, mille tõttu võib jõuda Eestisse teadmata tervisestaatusega lemmikloomi Ukrainast.
Loom tuleb vaktsineerida hiljemalt tema 21. elunädalaks. Marutaudile immuunvastuse säilitamiseks tuleb kass ja koer korduvvaktsineerida vaktsiiniga kaasas oleva infolehe kohaselt, kuid mitte harvemini kui 24 kuu möödumisel viimasest vaktsineerimisest. Lemmiklooma vaktsineerimiseks tuleb pöörduda kohaliku loomaarsti või loomakliiniku poole.
Panen kõigile loomaomanikele südamele vaktsineerida oma lemmikloom, kui seda veel tehtud pole – nii saame kaitsta oma lemmikuid ja ka iseennast marutaudiohu eest,
lisas Kruuse.
Marutaud on püsisoojaste loomade ja inimeste ägedakujuline närvisüsteemi kahjustav viirushaigus, mis pole ravitav ja lõpeb 2–10 päeva jooksul haigestunu surmaga.
Eestis on kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine kohustuslik alates 1953. aastast. Seoses uue veterinaarseaduse jõustumisega kaotas kehtivuse eelmine määrus, mis reguleeris marutaudiviiruse tõrjet. Seal kehtinud põhimõtted on uuesti kehtestatud nüüd jõustunud määrusega.
Määruses sätestatakse koera ja kassi marutaudivastase vaktsineerimise kohustus, täpsemad ennetamis- ja tõrjemeetmed metsloomadel, meetmed imetajatest metsloomade tehistingimustesse toomisel, täpsemad meetmed marutaudikahtluse puhul koeral või kassil ning nõuded marutaudis või marutaudikahtlase looma hukkamiseks ja uurimismaterjali võtmiseks.
