Politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor nõudis 2021. aasta novembri käskkirjaga kõikidelt teenistujatelt koroonaviiruse vastu immuniseerimist või koroonahaiguse läbipõdemist tõendavat dokumenti. Käskkiri nägi ette, et teenistujaga, kes eelnimetatud nõuet ei täida, lõpetatakse teenistus- või töösuhe.
Kuna kohtusse pöördunud politseinik seda nõuet ei täitnud, vabastati ta sama aasta detsembri lõpus teenistusest.
Kohtusse pöördunud politseiniku hinnangul oli õigusvastane nii kaudne vaktsineerimisnõue kui ka tema teenistusest vabastamine. Riigikohtu halduskolleegium sellega ei nõustunud. "Vaktsineerimisnõude võis kehtestada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse alusel, arvestades riskianalüüsi. See ei tähenda siiski, et nõude täitmata jätmine võiks tuua kaasa automaatse teenistusest vabastamise," märkis riigikohus.
Ka peadirektori käskkirjaga kehtestatud kaudse vaktsineerimisnõude rakendamisel tuli riigikohtu hinnangul vajadusel arvestada erakorralisi asjaolusid.
"Kui teenistuja oleks näiteks esitanud tõendi vaktsiini vastunäidustuse kohta või kui epidemioloogiline olukord oleks muutunud, oleks tulnud teenistussuhte lõpetamise kõrval kaaluda ka alternatiivseid meetmeid," leidis riigikohus.
Politseinik ei esitanud arstitõendit vaktsiini vastunäidustuse kohta ega toonud enne tema teenistusest vabastamist välja ka muid erilisi asjaolusid, millest tulenevalt oleks pidanud talle kaudsest vaktsineerimisnõudest tegema erandi.
Kolleegium rõhutas, et kuigi kaebaja teenistusest vabastamise seisuga võis küll olla märke epidemioloogilise olukorra leevenemisest, oleks olnud tol hetkel veel ennatlik teha järeldust, et politseinike tervist koroonaviirus lähikuudel enam ei ohusta või et neid ei ole vaja tavapärase töö asemel kaasata kriisi lahendamisse.
Riigikohtu halduskolleegium leidis, et praegusel juhul oli politseinikuga seotud asjaolusid arvestades tema teenistusest vabastamine proportsionaalne. Riigikohtunik Julia Laffranque jäi eriarvamusele ja leidis, et politseiniku teenistusest vabastamine ei olnud proportsionaalne.
