„Kehtiva korrakaitseseaduse jõustumisest möödub sel suvel kümme aastat ning selle aja jooksul on maailm meie ümber väga palju muutunud. Mitmed teemad on seotud ulatusliku tehnoloogia arenguga – näiteks droonide ja liikuvkaameratega seonduv, mida toona veel ei osatud piisavalt reguleerida,“ sõnas Timpson, kelle sõnul pakub algatus lahendusi päriselust tõusetunud probleemidele, mis on tekitanud muret nii kodanikele, korrakaitsjatele kui ka näiteks õiguskantslerile.
„Need ettepanekud on kirja saanud koostöös siseministeeriumiga ning eesmärk ongi praegu algatada avalik arutelu. Konsultatsiooni tulemusena otsustame, milliste teemadega edasi liigume ning millised oleksid kõige sobivamad lahendused,“ sõnas justiitsminister, kelle sõnul on algatuse laiem eesmärk suurendada inimeste õiguskindlust ja luua kõigi Eesti elanike jaoks turvalisem ühiskond.
Suurematest teemadest on algatuses täpsustatud näiteks viibimiskeelu seadmist, et lähisuhtevägivalla juhtumite puhul oleks lihtsam vägivallatsejale viibimiskeeldu seada ning et korrakaitseametnikul oleks iseseisvalt võimalik seada viibimiskeeld kauemaks kui 12 tunniks.
Täpsustatakse ka pilti ja heli salvestavate seadete kasutamist, et oleksid kaasaegsed reeglid selle kohta, kuidas toimub inimeste teavitamine, millisel eesmärgil ja milliste ülesannete täitmiseks võib seadet kasutada, millistel juhtudel võib saadud salvestisi kasutada ning kui kaua salvestisi säilitatakse. Uut reeglistikku vajab ka droonidele paigaldatud jälgimisseadmestiku kasutamine.
„Meie seadused peavad arvestama inimeste põhiõigusi ning nende turvatunnet suurendama, mitte vähendama. Samas on oluline, et meie korrakaitsjatel oleksid oma tööks olemas kaasaegsed tehnoloogilised lahendused. Oluline on leida siin tasakaal,“ rääkis Timpson.
Algatus näeb ette ka joobeseisundi tuvastamise protseduuri muutmise, et praegune ajamahukas protseduur, mille juures peab olema vähemalt kaks politseiametnikku ja arst, kasutaks mõistlikumalt korrakaitses niigi piiratud ressursse. Samuti täpsustatakse vähemohtlike teenistusrelvade, sh eelkõige elektrišokirelva ja erivahendite kasutamist, et olukordades, kus oleks mõistlik kasutada tulirelvast vähem kahjustavat vahendit või relva, seda ka teha saaks.
Väljatöötamiskavatsus käib välja ka mõtte, kas avaliku koha mõistet tuleks täiendada selliselt, et selle alla kuuluks ka küberruum. „Avaliku ruumi mõiste vajab kindlasti laiemat arutelu, sest kuigi internetist on saanud avaliku ruumi oluline osa, puuduvad inimestel seal võimalused kaitsta oma õigusi sarnaselt füüsilise avaliku ruumiga,“ lausus Timpson.
Lisaks teeb väljatöötamiskavatsus ettepanekuid kontrolltehingute ja teiste tõendite järelevalves kasutamise ning teiste riigiasutuste ja vabatahtlike korrakaitsesse kaasamise tingimuste kohta. Ühtlustatakse avalike ürituste ja koosolekute korraldamise regulatsiooni ning üle vaadatakse ka korrarikkuja tekitatud kahju hüvitamise reeglid.
Justiitsministeerium ootab väljatöötamiskavatsusele huvirühmade tagasisidet kuni 9. septembrini 2024.
