Ministeeriumid on seejuures jõudnud kokkuleppele, et leevendavad täiendavate sisserände piirarvu erisuste tegemise asemel konkreetsete Eesti majandusele oluliste valdkondade tööjõuprobleemi kehtiva piirarvu raames.
"Välistööjõu kaasamise hõlbustamine tehnoloogial põhinevatele ettevõtetele on vajalik põhjusel, et sellised ettevõtted vajavad suures ja üha kasvavas mahus töötajaid väga erinevatesse rollidesse. Asutajate sõnul vajavad kasvuettevõtted niihästi arendajaid kui ka tootejuhte, disainereid, turundus- ja müügiinimesi, kliendituge, tehnilisi värbajaid, andmeinsenere ja -teadlasi ning kvaliteediinsenere," kirjutavad siseminister Kristian Jaani ning ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt Eesti Ametiühingute Keskliidu esimehele Peep Petersonile saadetud vastuskirjas.
Eesti suurimate iduettevõtete kasvuplaanide realiseerumisel võiks järgneva viie aasta jooksul lisanduda Eestisse ligikaudu 12 000 töökohta. Ministrid tõdevad, et sellisel hulgal töötajaid ei leia paraku üksnes Eesti tööjõuturult.
Ministrid toovad ka välja, et renditöö reguleerimisel peab arvestama Euroopa Liidu regulatsiooniga, millest tulenevalt ei ole võimalik piirata Euroopa Liidus või vabakaubanduslepingu partnerriigis asutatud äriühingutele teenuste osutamist Eestis.
"Seetõttu oleme koostöös sotsiaalministeeriumi ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga jõudnud praegu tõdemuseni, et saame nõuda majandustegevuse registreerimist Eestis, kuid mitte äriühingu asutamist Eestis renditöö vahenduse teenuse pakkumise eeltingimusena," selgitavad Jaani ja Sutt.
Taustal otsitakse seejuures koostöös täiendavaid lahendusi kehtiva regulatsiooni tingimustes renditöö vahendamise paremaks kontrollimiseks. Välismaalaste seaduses on sätestatud vastutus nii tööandjale kui ka kasutajaettevõtjale.
Kasutajaettevõtja on kohustatud kontrollima, et tema juures töötaval välismaalasel on Eestis viibimiseks ja töötamiseks õiguslik alus, ja tagama, et välismaalane töötab Eestis selleks antud õiguslikul alusel ning tööandja ja kasutajaettevõtja vahel sõlmitud lepingu või muu kokkuleppe järgi.
Kui nõuet ei täideta, siis on politsei- ja piirivalveametil võimalik rakendada haldussundi. Samuti võib kasutajaettevõtete solidaarselt tööandjaga kohustada maksma välismaalasest töötajale hüvitist kui lühiajaliselt Eestis töötava välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimine tunnistatakse kehtetuks kasutajaettevõtjast tuleneval põhjusel.
Ministrid rõhutavad, et soovivad esimesel võimalusel edasi liikuda ka ettepanekutega tippspetsialistile makstava töötasu nõude alandamiseks ja kasvuettevõtetele tööjõu kaasamisel soodustuste loomiseks. Jaani ja Suti sõnul loovad need ettepanekud võimalusi Eesti majanduse arengu seisukohalt olulistele tegevusvaldkondadele oskustega välistööjõu kaasamiseks siis, kui kohalik tööjõuturg on ammendumas.
Saavutamaks välismaalaste seaduse muudatuste jõustumist peab ministrite sõnul praegu aktiivselt tegutsema juba läbi mõeldud muudatusettepanekutele heakskiidu saamise nimel.
