Avaliku teenistuse töötajate arv langes mullu 4 protsendi võrra
Valitsussektori töötajatest 61 882 ehk 53 protsenti moodustasid kohaliku omavalitsuse töötajad. Avalikest teenistujatest ligikaudu 70 protsenti on ametnikud, kellest üle kolmandiku on eriteenistujad ehk politseinikud, piirivalvurid, kaitseväelased ning vanglaametnikud, teatas rahandusministeerium.
Kõigist kohaliku omavalitsuse ametiasutuste avalikest teenistujatest 40,8 protsenti moodustavad neli suurimat linnavalitsust - Tallinn, Tartu, Narva ja Pärnu.
Avalikus teenistuses on naisi veidi rohkem kui mehi, samas eriteenistustes on ülekaalus nooremaealised mehed. Keskmine vanus on 43,3 aastat. Avalikus teenistuses on 89,2 protsenti eestlasi ja teisest rahvusest teenistujaid on 10,8 protsenti. Kõrgharidusega inimeste osakaal on oluliselt suurem kui Eestis tervikuna. Eesti kõigist hõivatutest 40 protsenti on kõrgharidusega, kuid ametnike seas on kõrgharidusega 76 protsenti. Riigi ameti- ja hallatavates asutustes oli sooline palgalõhe 9,4 protsenti, seega enam kui poole võrra madalam kui Eestis üldine palgalõhe, mis oli 20,9 protsenti.
Riigihalduse minister esitab 7. juunil valitsusele kinnitamiseks avaliku teenistuse 2017. aasta aruande, mis teeb kokkuvõtte riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste olulisematest arengusuundadest. Aruanne kajastab ka personalinäitajaid ning annab soovitusi tulemuslikuks juhtimiseks.
Riigihalduse minister Janek Mäggi sõnul on fookus jätkuvalt töökorralduse tõhustamisel, et paremini osutada avalikke teenuseid, arvestades töötajate arvu vähendamist samas rütmis tööealise elanikonnaga. "Riigireformi aruteludeks on aruandes vajalikku ja huvitavat infot, näiteks millistes valdkondades inimesed avalikus teenistuses töötavad," ütles Mäggi. "Mida rohkem me teame riigist, seda paremini oskame kaasa rääkida tema reformimisel."
Aruandes antakse lisaks ülevaade tööjõukuludest, palgalõhest, värbamisest ja valikust, personali voolavusest, arendus- ja koolitustegevustest ning eetikast. Möödunud aastal jätkusid olulised reformiprotsessid: lisaks haldusterritoriaalsele reformile ja maavalitsuste reformile jätkusid tegevuspõhise eelarvestamise ettevalmistamine, riigimajade projekti ettevalmistused, riigipalgaliste töökohtade pealinnast väljaviimine, tugiteenuste kesksele korraldusele üleminek jms. Suureks väljakutseks oli Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise korraldamine.