Reitingut toetavad tugev riigijuhtimine ja institutsioonid koos kuulumisega Euroopa Liitu ja euroalasse ning jätkuvalt madal võlakoormus ja netolaenuandja positsioon, vahendas rahandusministeerium.
Majanduslanguse põhjused
Fitchi hinnangul lõpetas Eesti 2024. aasta kokkuvõttes 0,8-protsendise majanduslangusega. Eesti kehva majandusarengu põhjuseks peab agentuur koroonat ja Ukraina sõja mõjusid. Fitchi prognoosi kohaselt taastub majanduse kasv tänavu 1,2 protsendile ja kiireneb järgmisel aastal 2,3 protsendile.
Majanduskasvu takistavad sisendhindade kasv, ülemaailmse ekspordi turuosa vähenemine ja suur sõltuvus puidutööstusest. Võlakoormuse stabiliseerimiseks ja suuremateks kaitsekulutusteks on ette nähtud tulumeetmed aastasse 2026 julgeolekumaksuga. Plaan on ka vähendada 2028. aasta lõpuks halduskulusid 1 protsendi võrra sisemajanduse kogutoodangust (SKT).
Fitch prognoosib eelarvepuudujäägiks 3 protsenti SKT-st, mis langeb järgmisel aastal 2,6 protsendile. Riskikohtadeks eelarvepositsioonile on geopoliitiline olukord ning ebakindlus välisnõudluse ja majanduskasvu taastumise suhtes. Eeldus on, et Eesti jätkab euroliidu eelarvereeglite järgimise ja majanduskasvu edendavate reformide kursil.
Tulevikuväljavaated
Fitch prognoosib, et valitsemissektori võlakoormus tõuseb 2026. aasta lõpuks 26 protsendini SKT-st. See on siiski märksa madalam kui sama reitinguga riikide mediaan 55,1 protsenti.
Inflatsioon tõuseb agentuuri hinnangul sel aastal 4,8 protsendini ning langeb 2026. aastal 3 protsendile. Pangandussektor on hästi kapitaliseeritud, likviidne ja kasumlik, viivislaenude osakaal on madal.
Fitchi hinnangul võib reitingu langetamisele viia märkimisväärne võlakoormuse kasv suhtes SKT-sse – tingituna siis kulusurvest või nõrgematest kasvuväljavaadetest. Riskitegurina näeb agentuur keskpika majanduskasvu väljavaate halvenemist nõrgenenud konkurentsivõime tõttu. Lisaks on võimalik oht geopoliitiliste riskide suurenemine, mis mõjutaks majanduskasvu ja eelarvepoliitikat.
Reitingu tõstmisele võiks viia tugev eelarvepoliitika koos püsiva võlakoormuse vähendamisega keskpikas plaanis ning tugevam majanduskasv.
