„Elukalliduse tõus puudutab kõiki Eesti inimesi, mistõttu on oluline toetada lastega perede toimetulekut ja anda ka keerulisteks aegadeks kindlustunnet perelisa planeerimisel,“ ütles sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. „Siinkohal tuleb aga tõdeda, et toetustest üksi ei piisa. Perelisa planeerimisel on sama olulised kodulähedased pakutavad teenused ja keskkond, kus on turvaline lapsi kasvatada.”
Seaduseelnõuga viiakse ellu Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis kokkulepitu, kus tõstetakse lastega perede parema toimetuleku tagamiseks ning perede väärtustamiseks esimese ja teise lapse toetus 80 euroni, üksikvanema lapse toetus 80 euroni ja lasterikka pere toetus 3–6 lapse puhul 600 euroni ning 7 ja enama lapse puhul 800 euroni kuus.
Planeeritud seadusemuudatus läheb 2023. aastal maksma ligi 164 miljonit eurot, millele lisanduvad veel IT-arenduste ning tööjõukulud 1,7 miljonit eurot. 2026. aastaks kasvab peretoetuste lisakulu ligi 226 miljoni euroni ja seega prognoosib ministeerium peretoetuste kogukulu riigieelarves ligi 521 miljonit eurot.
Lisaks kavandatakse eelnõuga justiitsministeeriumi soovil elatise arvutamise muutmist, mille kohaselt ei võeta edaspidi miinimumelatise arvutamisel arvesse lasterikka pere toetust. Muudatuse eesmärk on tagada, et lasterikka pere toetuse suurenemine ei vähendaks lapse ülalpidamiseks väljamõistetud elatise suurust. Kolme lapse puhul kasvab miinimumelatise summa selle mõjul 130 euro võrra. Lapsi peamiselt kasvatava vanema võit peretoetuste suurenemisest ja elatise valemi muutmisest on praegusega võrreldes 470 eurot kuus. Võrdluseks, koos elavate perede võit peretoetuste suurenemisest on 340 eurot kuus.
Sotsiaalkindlustusameti andmetel maksti 2022. aasta septembri lõpu seisuga peretoetusi kokku 171 870 perele 287 681 lapse kohta.
Eelnõu muudatusettepanekute tähtajaks määrati 3. november 2022.
