„Tähitud kirjade saatmine menetluses enam tingimata kohustuslik ei ole, ent kui korraldajal tekib kahtlus, et dokument ei ole e-postiga kohale jõudnud, on põhjendatud ka muu kättetoimetamisviis,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Teavitamist puudutavate muudatuse tulemusena jääb ametnikel enam ressurssi planeeringute sisuga tegelemiseks ning puudutatud inimesel kaob kohustus minna igale tähitud teatele postkontorisse järgi,“ selgitas minister.
Samuti on edaspidi võimalik avalikul arutelul osaleda veebi vahendusel. „Tänasel päeval on elektroonilised kohtumised elu loomulik osa. Ent mis peamine – nii väldime seni tekkinud olukordi, kus Covid-piirangute tõttu planeeringute menetlus täielikult seiskus,“ märkis Aab.
Rahandusministeeriumi planeeringute osakonna juhataja Katri-Liis Ennoki sõnul tehti olulise sisulise muudatusena ka otsus moodustada ühtne planeeringute andmekogu PLANK, mis hakkab alates novembrist 2022 koondama kõikide maismaal ja merealal kehtestatavate planeeringute andmeid.
Nii ei kulu tulevikus enam aega andmete hankimisele, samuti teeb keskkond võimalikuks planeeringuandmete ristkasutuse muude geoandmetega. Loodetavasti saab andmekogus sammhaaval kättesaadavaks ka varem kehtestatud planeeringute info,
lausus Ennok.
Lisaks võimaldavad seadusemuudatused omavalitsustel õigusselguse ja tegevuse läbipaistvuse huvides sõlmida edaspidi halduslepinguid avalikult kasutatavate rajatiste ehitamiseks ka väljaspool detailplaneeringu ala.
Samuti, tulles vastu ühinenud omavalitsustele, pikeneb nende üldplaneeringu koostamise aeg seniselt kolmelt aastalt nelja ja pooleni, et tagada planeeringute sisuline kvaliteet.
Muudatuste täpsemaks tutvustamiseks viib rahandusministeerium nii omavalitsustele kui ka planeerimisega kokku puutuvatele riigiasutustele alates veebruarist läbi koolitusi, mille täpsem info on peatselt leitav veebilehelt http://www.planeerimine.ee, sihtrühmadele saadetakse ka otseteavitus.
Riigikogu kehtestas planeerimisseaduse muudatused mullu 15. detsembril ning enamus muudatustest jõustusid tänavu 13. jaanuaril. Lisaks planeerimisseadusele viidi väiksemad muutused sisse ka ehitusseadustikku, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadusesse ning ehitusseadustiku- ja planeerimisseaduse rakendamise seadusesse.