Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse järgi on lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot ja meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele. Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni teise samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei oldud arvestatud.
Riigieelarve seaduse muudatused on seotud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse rakendamisega. Laiendatakse ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimisega seotud halduslepingu sõlmimise võimalust riigi osalusel asutatud sihtasutusele. Samuti täiendatakse seadust uue paragrahviga COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks ette nähtud toetusprogrammide üldtingimuste kehtestamiseks, mille kehtestab valitsus oma määrusega. Ka kehtivas sättes oli antud volitusnorm valitsusele, kuid see oli seotud eriolukorraga.
Loovisikute ja loomeliitude seadust ning sotsiaalmaksuseadust muudetakse, et seaduses ette nähtud reservi saaks täiendavalt paigutada lisaraha ja võimaldatakse maksta suuremale hulgale loovisikutele loometoetusi ning seoses koroonakriisiga leevendatakse ajutiselt ka toetuse taotlemise tingimusi.
Väärteomenetluse seadustiku muutmise seadus võimaldab väärteo tõttu vigastada või varalist kahju saanul tutvuda väärteomenetluses kogutud teabega, et ta saaks oma õigusi paremini kaitsta.
Kaitseväeteenistuse seaduse muutmisega edastatakse kaitseväekohuslastele otsuseid ja muidu dokumente edaspidi paberkandja asemel elektrooniliselt riigiportaali eesti.ee kaudu.
Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muudatustega luuakse seaduslik alus COVID-19 põhjustava viiruse levikuga seonduvate meetmete kasutuselevõtuks, mille rahaline pool tagatakse riigi 2021. aasta lisaeelarvega. Seadusega täpsustatakse samuti terviseameti ülesandeid hädaolukorraks valmistumisel, hädaolukorra ohu korral ja hädaolukorra lahendamisel.
Kehtestatakse, et tervise infosüsteemi vastutavaks töötlejaks sotsiaalministeeriumi kõrval on ka haigekassa. Seadusega nähakse ette mitu COVID-19 seotud regulatsiooni, mis on vajalikud selleks, et isikutel oleks tagatud sujuv asjaajamine haldusorganitega või tagatud võimalus puududa töölt lähikontaktseks olemise tõttu ja saada haigushüvitist juba teisest haiguslehe päevast alates.
Kehtiv töötervishoiu ja tööohutuse seadus näeb ette, et koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kompenseerib tööandja haiguslehe teisest kuni viiendast ning haigekassa alates kuuendast haiguspäevast. Kui praeguse seaduse järgi pidi selline haigushüvitise maksmise kord kehtima ajutiselt 1. jaanuarist kuni 30. aprillini, siis seaduse kohaselt jätkub see kuni 2021. aasta lõpuni. Koroonaviiruse leviku piiramiseks saavad samasugustel tingimustel haiguslehel olles hüvitist ka karantiinis olevad nakatunute lähikontaktsed.
