Riigi 2022. aasta lisaeelarve seadus näeb ette tegevused Eesti sõjalise kaitse, sisemise turvalisuse ja energiajulgeoleku tugevdamiseks. Eesti laiapindse julgeoleku ja vastupanuvõime suurendamiseks on lisaeelarves ette nähtud 247,6 miljonit, energiajulgeoleku tugevdamiseks 257,3 miljonit ning Ukraina sõjapõgenike toetamiseks 242,7 miljonit eurot. Lisaeelarve kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute maht on kokku 878 miljonit eurot.
Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seadusega langetatakse selle aasta 1. juunist kuni 31. detsembrini eriotstarbelise diislikütuse aktsiisimäära Euroopa Liidus lubatud miinimumtasemele, mis on 21 eurot 1000 liitri kohta.
Ühtlasi kuulutas president välja seadused, mis puudutavad keskkonnateabe käsitlemist ning politsei- ja piirivalveametit.
Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadusega tagatakse politsei- ja piirivalveametile kriisiolukorras lisatööjõudu ning ühtlustatakse politseinike palga- ja pensioniarvestus avaliku teenistuse süsteemiga.
Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega ajakohastatakse keskkonnateabe käitlemise korda riigi andmekogudes. Sellega tunnistatakse kehtetuks keskkonnaregistri seadus. Uus kord vastab sellele, kuidas keskkonnateavet on tegelikult kogutud, sealhulgas eristab seni keskkonnaregistri alaminfosüsteemideks nimetatud infosüsteemid iseseisvate andmekogudena. Uueks keskkonnateabe saamise kohaks on keskkonnaportaal.
