Riigi 2024. aasta lisaeelarve seadusega täidab Eesti Euroopa Liidu eelarvereeglit, mille järgi peab eelarvepuudujääk jääma kolme protsendi piiresse SKPst.
Negatiivse lisaeelarve meetmete kogumaht on 183 miljonit eurot, mis parandab eelarve positsiooni 173 miljonit eurot. Lisaeelarve seadus sisaldab ligi 115 miljoni euro ulatuses kokkuhoiumeetmeid ja 68 miljoni euro ulatuses täiendavaid tulusid.
Riigi jooksvate kulude kokkuhoid puudutab põhiliselt majandamis- ja tegevuskulusid, samuti peavad kokkuhoidu panustama riiklikud sihtasutused. Riigi tulude suurendamiseks võetakse riigiettevõtetelt rohkem dividende.
Mullu detsembris vastu võetud 2024. aasta riigieelarve tulude maht oli umbes 16,7 miljardit ja kulude maht umbes 17,7 miljardit eurot.
Krediidiinkassode ja -ostjate seadusega võetakse üle Euroopa Liidu direktiiv, mis reguleerib pangalaenudest tulenevate võlgnevuste sissenõudmist ja ülesostmist. Inkassofirmad peavad hakkama taotlema finantsinspektsioonilt tegevusluba ning inspektsioon saab volituse teha krediidiinkassode üle järelevalvet.
Inspektsioon saab ka erinevad sanktsioneerimisvõimalused, alates ettekirjutuse tegemisest kuni väärteomenetluseni. Karistusmäärade maksimumsuurus füüsilise isiku puhul saab olema 100 000 eurot ja juriidilise isiku puhul miljon eurot. Krediidiinkasso juhiks ei saa olla varem liigkasuvõtmisega tegelenud inimene.
Lisaks muudetakse finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadust, et parandada pankade võimet enda vahendite abil kriisidest üle saada.
Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse muudatused puudutavad eelkõige biomassist biokütuseid, vedelaid biokütuseid või biomassikütuseid tootvad või energia tootmiseks kasutavad ettevõtteid.
Muudatused lubavad arvestada toodetud energia taastuvenergiaks ja maksta toetusi ning oma tarbeks toodetud taastuvelektrienergia tarbijale kohaldada võrgutasusid sarnaselt teistele tarbijatele.
Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni asutamiskonventsiooni ja selle juurde kuuluva finantsprotokolli ning eesõiguste ja puutumatuse protokolliga ühinemise seadus võimaldab Eesti vabariigil saada Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) täisliikmeks.
Eesti on CERNiga teaduskoostööd teinud 1996. aastast, assotsieerunud liige alates 2021. CERNi täisliikmeks saamine avab uksed Eesti ettevõtjatele, kes saavad edaspidi osaleda CERNi hangetel ilma piiranguteta.
Praegusele aastasele liikmemaksule, mis on 1,45 miljonit eurot, lisandub ühekordne lisamaks, mis on ligi 2,6 miljonit eurot ja see tasutakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eelarvest.
Infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seadusega viiakse Eesti õigus vastavusse terroristliku veebisisu levitamise vastu võitlemist käsitleva Euroopa Liidu määrusega.
Eesmärk on parandada koostööd veebimajutusteenuse pakkujatega - Google, Meta, Youtube ja teised, et tõhustada terroristliku veebisisu eemaldamist. Määrus puudutab sotsiaalmeediat ning video-, pildi- ja audiojagamise teenuseid, mille puhul veebimajutusteenuse pakkuja avaldab kasutaja soovil veebisisu, mis on avalikult kättesaadav ja millele ei ole juurdepääsupiiranguid, näiteks parooli ega krüpteeringut.
Seaduse kohaselt teostab terroristliku sisu levitamise üle järelevalvet kaitsepolitseiamet, ennetava ning reageeriva tehnilise ja töökorraldusliku võimekuse, sh aruandluse üle teostab aga järelevalvet tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet.
Lisaks muudetakse seadusega terrorikuriteole üleskutsumise sätet karistusseaduses nii, et edaspidi on võimalik võtta vastutusele terrorikuriteo toimepanemisele üles kutsuvad isikud ka siis, kui nad teevad üleskutse avalikkuse eest varjatult, näiteks modereeritud foorumites või gruppides. Kehtivas seaduses on ette nähtud vastutus terrorikuriteo toimepanemisele avaliku üleskutsumise eest.
