Samuti puudutavad muudatused väärismetalltoodete nimemärgistamist ning pika haiguse ajal töötamist.
Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seadus võimaldab Ukraina sõjapõgenikest lapsed arvata välja nii koolieelsest lasteasutusest, üldhariduskoolist kui kutseõppeasutusest ilma lapsevanema taotluseta, kui ta tegelikult Eestis ei viibi ja tema Eesti elukoha andmeid ei ole rahvastikuregistris.
Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega kaasajastatakse Kaitseliiduga seotud õiguslikku regulatsiooni. Luuakse võimalus kiirelt tegutseda kõrgendatud ohuolukorra ja sellega sarnaste seisukordade ajal. Suurendatakse Kaitselidu liimetele lubatud laskemoona kogust ja lihtsustatakse liimete tervisekontrolli süsteemi.
Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seadusega võeti üle Euroopa Liidu raamatupidamise direktiivi muudatus, mis paneb teatud liiki suurkontsernidele kohustuse avalikustada info makstud tulumaksu ja seda puudutava taustateabe kohta eraldi aruandes. Direktiiviga soovitakse muuta hargmaiste kontsernide tegevus läbipaistvamaks ja võidelda maksudest kõrvalehoidumisega.
Isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise seaduse seadus lihtsustab välismaal dokumendi aegumise, varastamise või hävimise korral ajutise reisidokumendi saamist. Uus regulatsioon võimaldab ajutise reisidokumendi taotleja isikut kontrollida distantsilt ning toimetada talle tagasipöördumistunnistus või tagasipöördumise luba kullerposti teel.
Elektrituruseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus võimaldab lõpetada elektri universaalteenuse osutamine selle aasta 1. juulist. Samuti luuakse õiguslik regulatsioon elektrienergia reservvõimsuse mehhanismi kasutusele võtmiseks. See mõjutab Eestis kõiki elektritarbijaid, kuna elektriarvetel tuuakse edaspidi eraldi reana välja "reservvõimsuse mehhanismi tasu".
Tegemist on tasuga, mida maksavad kõik elektritarbijad vastavalt nende tarbitud elektrienergia mahule. Maagaasiseaduse muudatustega arvatakse strateegilise gaasivaru varumakse hulka vedelgaasi haalamiskai ja taristuga seotud halduskulud ning antakse Konkurentsiametile õigus alustada väärteomenetlust, kui selgub, et müüja on müünud strateegilisest gaasivarust soetatud gaasi tarbijale edasi selle soetushinnast kõrgema hinnaga.
Väärismetalltoodete seaduse, riigilõivuseaduse ja seadme ohutuse seaduse muutmise seadusega võimaldatakse kuld- ja hõbetoodete valmistajatele, sissevedajatele ja müüjatele nimemärgise andmed esitada elektrooniliselt ja selle registreeringu kehtivust pikendatakse ühelt aastalt kümnele. Nimemärgise riigilõiv kasvab 30 eurole ja sunniraha määr 9600 eurole. Nimemärgiseid hakkab registreerima tarbijakaitse ja tehnilise Järelevalve Amet. Edaspidi lubatakse müüa väärismetalltooteid ka tänavakaubanduses, turul, koduuksemüügil, avalikul üritusel ega kioskis.
Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse seadus võimaldab pikaajalisel haiguslehel olijatel jätkata kohandatud tingimustel töötamist. Uue seaduse järgi saab töötaja pärast 60-päevast haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel tervisele kohandatud tingimustes, näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Samal ajal haiguslehe alusel töötamisega on võimalik saada töövõimet toetavaid tööturuteenuseid ja tervisekassalt töötasu vähenemist kompenseerivat hüvitist. Lisaks võimaldab seadusemuudatus 60 päeva pikkust hoolduslehte vanematele, kelle lapsed on saanud mõne raske haiguse diagnoosi.
Alates 2025. aastast nähakse ette uus täiendav ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise regulatsioon. Edaspidi arvestatakse ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitisele õiguse kindlakstegemisel kokku patsiendi omaosaluse kulud nii ravimite kui meditsiiniseadmete ostmisel. Lisaks laiendatakse sotsiaalmaksusoodustust kõikidele ajutise töövõimetuse hüvitistele, kui tööandja soovib kompenseerida vabatahtlikult töötajale haigus- või hoolduslehe ajal saamata jääva töötasu.
