Eesti Kaubandus-Tööstuskoda andis ministeeriumile teada, et ei toeta seda muudatust ettevõtetevaheliste arvete osas.
Kehtiva raamatupidamise seaduse kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane esitama avaliku sektori organisatsioonile e-arve.
Eelnõu muudab seda põhimõtet selliselt, et edaspidi võib end äriregistris e-arve vastuvõtjaks märkinud raamatupidamiskohustuslane nõuda müüjalt e-arve esitamist. Muudatus kehtib nii avaliku sektori kui ka erasektori jaoks. See tähendab, et muudatuse jõustumisel võib ka avaliku sektori organisatsioon nõuda e-arve asemel muus formaadis arvet, kuid samas saab ka erasektori raamatupidamiskohustuslane õiguse nõuda teiselt erasektori raamatupidamiskohustuslaselt e-arvet.
Koda andis rahandusministeeriumile teada, et toetab muudatust selles osas, et edaspidi on avaliku sektori organisatsioonil õigus nõuda raamatupidamiskohustuslaselt ka muus formaadis arvet kui e-arvet. Samas on koda plaanitavale muudatusele vastu selles osas, mis puudutab ettevõtetevahelisi arveid.
Plaanitav muudatus ei täida oma eesmärki
Rahandusministeeriumi selgituste kohaselt on muudatuse peamine eesmärk soodustada e-arvete kasutuselevõttu. Koja hinnangul ei täida eelnõus sisalduv lahendus oma eesmärki. Esiteks võib muudatus vähendada e-arvete kasutamist, kui muudatuse tulemusena jääb raamatupidamise seadusest välja praegune nõue, et raamatupidamiskohustuslane peab esitama avalikule sektorile e-arve. Muudatuse jõustumisel oleks avalikul sektoril õigus, kuid mitte kohustus nõuda müüjalt e-arvet. Kõik avaliku sektori organisatsioonid ei pruugi seda õigust edaspidi kasutada.
Muudatus ei täida oma eesmärki ka seetõttu, et eelnõu ei pane müüjale kohustust esitada e-arvet, kui ostja seda nõuab. Lisaks ei sisaldu eelnõus ka sanktsiooni, mis järgneb, kui müüja ei esita ostja nõudel e-arvet. Seega ettevõtetevaheliste arvete osas on tegemist sisutühja sättega, mis ei aita suurendada e-arvete kasutuselevõttu.
Suureneda võib segadus
Plaanitav muudatus võib tuua kaasa segaduse nii avaliku kui ka erasektori jaoks. Näiteks kui ostja nõuab müüjalt plaanitavale muudatusele tuginedes e-arvet, kuid müüja ei täida seda nõuet, siis võib tekkida küsimus, kas müüja on kohustatud e-arve esitama ja mis saab siis, kui müüja keeldub e-arve esitamisest või esitab e-arve asemel näiteks PDF-arve.
Muudatuse järele puudub vajadus
Koja hinnangul on ettevõtetevahelisi e-arveid puudutava muudatuse näol tegemist ülereguleerimisega. Riik ei peaks täiendava regulatsiooniga sekkuma ettevõtetevahelistesse suhetesse, kui selleks ei ole just äärmiselt mõjuvat põhjust. Hetkel puudub selline mõjuv põhjus.
Lisaks jääb ebaselgeks, millist praktilist probleemi soovitakse muudatuse abil lahendada. Vajadust reguleerida praegusel hetkel ettevõtetevahelisi arveid vähendab ka asjaolu, et hetkel on Euroopa Liidus käimas läbirääkimised direktiivi ettepaneku osas, mille kohaselt võib liikmesriikidel tekkida kohustus kehtestada raamatupidamiskohustuslastele e-arvete esitamise kohustus.
Väiksemate ettevõtete töökoormus ja kulud võivad suureneda
E-arvete kasutuselevõtuga kaasneb suurem positiivne mõju nende ettevõtete jaoks, kus on rohkem arveid ning arved on tõenäolisemalt ka suurema keerukuse ja mahuga. Selliste ettevõtete jaoks aitab e-arvete kasutamine vähendada nii töökoormust kui ka kulusid.
Samas Eesti ettevõtete hulgas on palju neid ettevõtteid, kus arvete maht ei ole suur. Kaubandus-tööstuskoda on osadelt sellistelt ettevõtetelt saanud tagasisidet, et kui nad peavad edaspidi hakkama saatma rohkem e-arveid, siis see võib suurendada nende töökoormust ja/või kulusid.
Üheks kulude kasvu põhjuseks võib olla see, et olemasolevad IT-süsteemid ei ühildu omavahel või on vananenud ja ei võimalda e-arvete kasutuselevõttu. Sellistel juhtudel tuleks teha e-arvete kasutuselevõtuks lisainvesteeringuid IT-süsteemidesse.
Samas kui arvete maht on väike, siis ei tasu need investeeringud ära ning kuluefektiivsem on jätkata näiteks PDF-arvetega. IT-investeeringute kõrval on teiseks lahenduseks kasutada e-arvete saatmiseks e-arve portaale, kuid sellisel juhul tuleb arve koostada topelt ehk nii oma äritarkvaras kui ka e-arve portaalis. Sellega jällegi suureneb ettevõtte töökoormus. Samuti kaasneb töökoormuse ja kulude kasv nendele ettevõtetele, kus ei kasutata raamatupidamistarkvara.
Kuna muudatus ei aita kaasa soovitud eesmärgi saavutamisele, tekitab segadust, muudatuse järele puudub vajadus ning see toob kaasa ülereguleerimise, tegi koda rahandusministeeriumile ettepaneku jätta eelnõust välja ettevõtetevahelised arved ehk muudatus võiks puudutada üksnes erasektori ja avaliku sektori vahelisi arveid. Koja hinnangul tuleks ettevõtetevaheliste e-arvete kasutuselevõtu soodustamiseks raamatupidamise seaduse muutmise asemel jätkata teadlikkuse tõstmist e-arvete kasutamisvõimaluste kohta, sellega kaasnevast kasust ja anda ka praktilisi soovitusi e-arvete rakendamiseks.
Raamatupidamise seaduse plaanitavate muudatustega saad lähemalt tutvuda siin. Plaanitavad muudatused jõustuvad eelnõu kohaselt 2025. aasta 1. jaanuaril.
