Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik selgitas, et eelnõuga nähakse ette ehitussektoris kohustuslik töövõtuahela ning ehitusplatsil viibitud aja kindlaks määramine.
Eelnõu leevendab ehitussektori kõrget maksuriski, välistööjõu kasutamisega seotud riske ning töökeskkonna ja –ohutuse riske,
ütles Korobeinik pressiteates.
Ta lisas, et peamiseks kohustatud isikuks on peatöövõtja, kellel on lisaks alltöövõtja tuvastamise kohustusele ka kohustus kinnitada maksu- ja tolliameti (MTA) veebikeskkonnas eeltäidetud andmetele tuginedes aruandekohustusega hõlmatud ehitustööd ja esitada ehitustööde tellija andmed.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk märkis, et ka ehitusplatsi elektrooniline registreerimissüsteem, mis võimaldab ehitusplatsil viibimise aega fikseerida, tuleks hankida peatöövõtjal. "Süsteemi kasutamise kaudu andmete kogumiseks, edastamiseks ja andmete MTA süsteemi abil kontrollimiseks ning ehitusplatsil viibivate isikute tuvastamise hõlbustamiseks nähakse ette ühtne töötajate kaartide vorm," märkis Kokk.
Ta selgitas, et kaardid valmistab ja väljastab MTA lepingupartner, kes leitakse riigihanke korras. "Andmete kogumisel uuenduslikkuse ja paindlikkuse säilitamiseks jäetakse peatöövõtjale vabadus kasutada vajaduse ja võimaluse korral ehitusplatsil ka ID-kaarti või muud keskse registreerimissüsteemiga ühildatavat tuvastusvahendit nagu mobiilirakendus," lisas ta.
Seletuskirjas märgitakse, et käibemaksukohustuse rikkumise ja osalise ümbrikupalga maksmise mõju on riigieelarvele ligi on hinnanguliselt miinus 20 miljonit eurot aastas. Eelnõu on välja töötatud koostöös Eesti Ehitusettevõtjate Liiduga.
Rahanduskomisjon otsustas saata eelnõu täiskogu istungile 9. veebruaril ettepanekuga esimene lugemine lõpetada.
