"Ehitussektoris on töötajate registreerimine ja maksude tasumine aasta-aastalt aina paranenud, kuid osa murekohti on endiselt lahendamata – kohati makstakse töötajatele osaliselt ümbrikupalka ja varjatakse käivet. Selline olukord on kehv ausatele ettevõtjatele ja ehitajatele, vähendades nende sotsiaalseid tagatisi," selgitas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannnus pressiteates.

Ministri sõnul tuleb selle muutmiseks edaspidi suurematel ehitusobjektidel hakata esitama andmeid töötajate ehitusplatsil viibitud aja kohta. "Selline nõue ei puuduta üksnes väiksemaid ehitusprojekte ja inimesi, kes omale näiteks kodu või suvilat ehitavad," lausus Pentus-Rosimannnus.

"Sektori katuseorganisatsioonina on meie jaoks väga tähtis aus ja konkurentsivõimeline keskkond kõikidele meie ettevõtetele. Oleme rääkinud töötaja kaardist, mis annab vajaliku informatsiooni ehitusplatsil tegutsejatest nii tellijatele kui ka peatöövõtu ettevõtjatele. Kehtestatav tööaja registreerimine koos töötaja kaardiga loob selleks väga hea võimaluse," märkis Eesti Ehitusettevõtjate Liidu juhatuse liige Raivo Rand.

Tema sõnul aitab ülevaate saamine kogu töövõtuahelast ja ehitustööliste eeldusliku tööaja registreerimine muuta tööprotsesse läbipaistvamaks ja on ausama konkurentsi saavutamiseks oluline samm.

Täna laual olevad lahendused, millega andmeid kogutakse automaatselt ja registreerimiseks vajalikud kaardid aitab hankida riik, ei too kaasa ka ebamõistlikult suuri kulusid ettevõtjatele,

lisas Rand.

Maksukorralduse seaduse muutmisega luuakse maksu- ja tolliametisse (MTA) e-rakendus, kuhu iga suurema ehitusobjekti puhul märgivad ehitusettevõtjad oma alltöövõtjad. See annab nii MTA-le kui ka peatöövõtjale, kes vastutab ehitusplatsil toimuva seaduslikkuse eest, parema ülevaate ehituses tavaliselt pika töövõtuahela kõigist osalistest.

Teise olulise sammuna hakatakse registreerima ehitajate tööplatsil viibimise aega, mis teeb lihtsamaks ebaseaduslikku töötamise ja töötasu mustalt maksmise avastamise. Eelnõu järgi peab iga töötaja oma ehitusplatsile sisenemise ja väljumise registreerima. Andmed, mida nii kogutakse, sarnanevad täna kogutavate töötamise asukoha andmetega ega sisalda delikaatseid isikuandmeid. 

"Andmete elektrooniline kogumine ja kontroll säästab nii ettevõtjate kui riigi aega ja raha – automaatse kontrolli käigus tuvastatakse probleemsed objektid ja neile keskendudes on järelevalve paremini sihitud," ütles rahandusminister.

Ehitusplatsidel töötamise elektrooniline registreerimine lihtsustab ka välistöötajate seaduslikkust kontrolliva politsei- ja piirivalveameti ning töökeskkonna nõuetele vastavust seirava tööinspektsiooni järelevalvet.

Eelnõu järgi on uusi nõudeid kohustuslik rakendada ehitusobjektidel, mille kestus ületab eeldatavalt 30 päeva ja kui objektil töötab korraga vähemalt 20 inimest või kui eeldatav töömaht ületab 500 täistööpäeva. Eestis on sellised ehitusobjekte aastas alla tuhande. 

Sarnased süsteemid on ministeeriumi sõnul kasutusel mitmetes riikides. Eesti lähimatest naabritest on näiteks Soomel, Rootsil ja Lätil kehtestatud nõue registreerida suurematel ehitusplatsidel töötajad ja nende ehitusplatsil viimise aeg.

Muudatuste väljatöötamisel tehti koostööd ehitusettevõtjate liiduga. Nende soovil võetakse kasutusele töötaja kaardid, mille abil fikseeritakse automatiseeritult toimivas registreerimissüsteemis ehitusobjektile sisenemise ja väljumise ajad. 

Muudatused on planeeritud jõustuma 2023. aasta 1. oktoobrist.