Seaduse kohaselt osalevad töövaidluskomisjoni istungil kaasistujad, kellest üks on töötajate esindaja ja teine tööandja esindaja. Kaasistujate osalemise eesmärk on sarnaselt rahvakohtunikega näha töövaidluse lahendamisel töövaidlusasja eelkõige inimlikust, mitte juriidilisest aspektist, arvestades seejuures töötajate ja tööandjate vaatenurga eripära kohtades, kus need on töövaidlusasja lahendamisel olulised.
Riigikogu sotsiaalkomisjoni esimehe Tõnis Mölderi sõnul on kaasistujatele makstava tasu arvutamise alused olnud alates 2013. aastast muutmata ning kehtiva seaduse kohaselt on see ka madalam kui kehtestatud töötasu alammäär.
"Töövaidluskomisjonis lahendavate vaidluste osakaal on järk-järgult suurenenud, kattes juba 91 protsenti vaidlustest, mida lahendaksid muidu kohtud. Seetõttu väärivad inimesed ka suuremat tasu, et säiliks motivatsioon oma töösse täielikult pühenduda," ütles Mölder.
Lisaks istungil osalemisele hakatakse tasu maksma ka istungiks ettevalmistumise eest, milleks arvestatakse 0,5 tundi.
Lisaks on seaduse jõustumise järel võimalik istungit läbi viia videosilla vahendusel. "Esiteks saab muudatuse tulemusel töövaidluskomisjon jätkata tööd viiruselevikust sõltumata. Teiseks on see ka tänapäeva digiühiskonnas igati loogiline ja mõistlik, et töövaidluste lahendamine on võimalik ja kättesaadav erinevates Eesti piirkondades ilma liigse aja- ja sõidukuluta," ütles Mölder.
