Praeguses versioonis seatakse pöördujate sõnul eesmärgiks nii-öelda traditsionaalse majanduse kliimamõju vähendamine, kuid ei pöörata tähelepanu uutele rohetehnoloogiaid ja -lahendusi pakkuvatele majandusharudele, milles peitub Eesti majanduse konkurentsivõime tulevikupotentsiaal. Rohetehnoloogia ettevõtted rõhutavad, et Eesti vajab sellist kliimaseadust, mis loob alused edukaks ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliseks rohemajanduseks.
Kirjas toonitatakse, et rohetehnoloogia arendamise kiirendamiseks Eestis tuleb luua hästi läbimõeldud riiklik rahastusmudel, tugev kohalik turg ja regulatiivne raamistik, mis võimaldab neid Eestis ning lähiriikides testida ja loastada. Eduka tulevikumajanduse huvides ei saa rohetehnoloogia arendamine olla pisteline ja juhuslik vaid majandussekotrite ning poliitikate ülene prioriteet.
Cleantech Estonia tegevjuht Kädi Ristkok märgib, et innovatsioon ning uued tehnoloogiad ei teki iseeneslikult. "On selge, et lähikümnenditel töötavad kõik majandused selle nimel, et kliimamuutuse mõjusid vähendada ning nendega kohaneda. Järgmisel kümnel aastal saame suures osas loota juba turul olevatele lahendustele aga peame vaatama ka kaugemale. Et saaksime Eestina olla need, kes teistele riikidele lahendusi ja tehnoloogiaid müüvad, peame ka ise looma lahendusi, millega kliimaneutraalsus saavutada ning teisi keskkonnaprobleeme oluliselt leevendada," lausus Ristok.
Cleantech Estonia koondab ja esindab rohetehnoloogia ettevõtteid, et võimestada rohetehnoloogia majandusharude arengut.
