CO2-heite vähendamise eesmärgid

Kliimaseaduse põhisuundade kohaselt on Eesti eesmärk 2030. aastaks, et kasvuhoonegaaside heitkogused ei ületa 2022. aasta taset ehk on vähenenud vähemalt 59 protsenti võrreldes 1990. aastaga. 2035. aastaks tuleb heidet vähendada 29 protsenti ning 2040. aastaks 57 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Aastaks 2050 peab Eesti jõudma kliimaneutraalsuseni.

Energeetika

Eesmärk on vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 37 protsenti, 2035. aastaks 45 protsenti ning 2040. aastaks 84 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Selle saavutamiseks tuleb näiteks aastal 2030 toota samas mahus taastuvelektrit kui on tarbimise kogumaht ning elektri ja soojuse tootmine peab olema alates 2040. aastast CO2-heitevaba.

Tööstus

Kuna põlevkiviõlitööstus moodustab ligi kolmeveerand kogu tööstuse heitkogusest, siis soovitakse tööstussektoris tekkivate kasvuhoonegaaside heitkoguse eesmärk jagada põlevkivitööstuse ja muu töötleva tööstuse vahel.

Põlevkiviõlitööstusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguse kasv võib aastaks 2030 olla kuni 40 protsenti, kuid heitkogus peab vähenema 2040. aastaks 16 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Selleks seatakse eesmärk, et uusi maavara kaevandamise lube põlevkivi kaevandamiseks antakse ainult selliste põlevkivikeemia või muude toodete tootmise eesmärgil, mis ei ole kasutatavad kütuste ega energiakandjatena. Juba välja antud põlevkivi kaevandamislubasid on võimalik kasutada kehtivuse lõpuni.

Muust töötlevast tööstusest tulenevate kasvuhoonegaaside heitkoguse võib aastaks 2030 kasvada kuni 116 protsenti võrreldes 2022. aastaga. See tähendab, et tööstuse heite maht võib kasvada aastaks 2030 kahekordseks.

Transport

Plaanitava eesmärgi kohaselt peab transpordisektori heide vähenema 2030. aastaks 24 protsenti ja 2040. aastakse 55 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Selle eesmärgi saavutamiseks soovitakse näiteks avaliku sektori administratiivne masinapark ja suuremate linnade taksod muuta 2035. aastaks kasvuhoonegaaside heite vabaks ning aastaks 2040 viia nullheitele üle suuremates linnades ühistransport ning siseriiklik parvlaevandus ja riigile kuuluvad veesõidukid, v.a sõjalaevad.

Maakasutus

Maakasutussektori heitkoguste vähendamise eesmärk aastaks 2030 on saavutada 0-netoheide, st sektoris tekkiv kasvuhoonegaaside heide on tasakaalus sidumisega. Alates 2035. aastast on maakasutussektori heitkoguste eesmärk olla sidumises. 

Eesmärgi saavutamiseks soovitakse tagada ühtlane pikaajaline raiemaht, mille raames raied jäävad majandusmetsade netojuurdekasvu piiresse ja majandatavate metsade tagavara raiete tagajärjel ei kahane. Lisaks luuakse  võimalus eraldi metsaistandike rajamiseks, mis tagab parema ressursi kättesaadavuse puidu kestvustoodeteks ja puidukeemiaks. Seadusesse soovitakse lisada ka põhimõte, et kaitstavad alad moodustavad 30 protsenti maismaapindalast.

Plaanis on muuta turba tootmise kaevandamise lubade väljaandmise põhimõtteid nii, et see toob kaasa turbatootmise CO2-heite 12-protsendilise vähenemise 2030. aastaks ning märgaladest lähtuva heite vähendamise 100 protsenti aastaks 2050. Lisaks on edaspidi turba kaevandamise lubade väljastamise tingimuseks selle alates 2035. aastast Eestis suurem väärindamine.

Põllumajandus

Põllumajanduses peavad kasvuhoonegaaside heitkogused vähenema aastaks 2030 14 protsenti ning aastaks 2040 18 protsenti võrreldes 2022. aastaga. Põllumajandusliku tootmise maht jääb praegusega võrreldes samaks. Kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks leitakse viisid süsteemi sees ja lisameetmetega.

Hooned

2030. aastal jääb hoonete sektori kasvuhoonegaaside heitkogus samaks võrreldes 2022. aastaga ehk  -71 protsenti võrreldes 1990. aastaga, kuid 2040. aastaks peab heide vähenema 37 protsenti võrreldes 2022. aastaga.

Jäätmed

2030. aastaks seatakse eesmärk vähendada heidet 29 protsenti võrreldes 2022. aastaga ning aastaks 2040 tuleb heidet vähendada 47 protsenti.

Puhaste tehnoloogiate soodustamine

Lisaks on plaanis mitmeid tegevusi, mis loovad konkurentsieelise puhastele tehnoloogiatele. Näiteks võetakse eesmärk, et avalik sektor loobub 2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad tehnoloogilised alternatiivid. Uute tehnoloogiate kasutuselevõtuks soovitakse anda tegevusload lihtsustatud ja kiirendatud korras. Lisaks võetakse eesmärk, et 30 protsenti riigi CO2 müügist saadavatest vahenditest suunatakse erasektori investeeringuteks uutesse tehnoloogiatesse ja energiaefektiivsusesse. Kehtestatakse ka eesmärk, et 25 protsenti riigihangetest peavad sisaldama 2030. aastaks ühe hindamiskriteeriumina CO2-heidet. Plaanis on koostada koos ettevõtetega ka 8 tehnoloogia arendamise teekaarti CO2-heitevaba tehnoloogia kasutuselevõtuks.

Seaduseelnõu valmib selle aasta juunis

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõu valmib juunis ning seadus jõustub praeguse ajakava kohaselt 2025. aasta 1. jaanuaril.