Seadus täpsustab laevandussektori ettevõtete tulumaksu erirežiimi ja viib selle kooskõlla Euroopa Liidu riigiabi reeglitega. Tulumaksu erirežiim loodi riigikogus mullu 13. veebruaril vastu võetud seadusega, millega määrati kaubalaevade ja väljapoole Euroopa Liitu rahvusvahelisi sõite tegevate reisilaevade personali töötasule tulumaksumääraks null protsenti, teatas riigikogu pressiteenistus.
Maksuerirežiimi põhitingimusi ei muudeta, vaid täpsustatakse üksiktingimusi. Sätestatakse üheselt rahvusvahelise meritsi veo abikõlbulikud põhitegevused, lisategevused ja muud tegevused, millest saadava tulu osas on lubatud soodsamat tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada.
Lisategevustest saadava tulu puhul saab tonnaažipõhist tulumaksurežiimi kasutada üksnes tingimusel, et saadav tulu ei tohi ületada 50 protsenti kaupade või reisijate rahvusvahelise veo kogutulust.
Samuti sätestatakse reegel olukorraks, kui laev teeb reise nii Eestis kui välisriikides. Kui Eesti sadamate külastatavus jääb alla 50 protsendi ehk laev teeb peamiselt rahvusvahelisi sõite, on tonnaažikorda lubatud rakendada.
Seadusega täpsustatakse, et kontserni puhul ei saa kasutada tonnaažipõhist tulumaksurežiimi üksnes ühe äriühingu, vaid kogu kontserni kuuluvate tingimustele vastavate äriühingute suhtes. Füüsiline isik, kelle tulu maksustatakse fikseeritud maksubaasi alusel, ei saa edaspidi kasutada ühtegi seadusega tavarežiimil lubatud tulust mahaarvamise võimalust. Varasema redaktsiooni järgi võis laevapere liige maha arvata näiteks pensionifondi osakute soetamise kulud. Piirang kohaldub üksnes sellele tulule, mis teenitakse laevapere liikmena.
Seaduse planeeritud jõustumisaeg on 1. juuli 2020.
