„Eesti vaatest jääb mõnevõrra arusaamatuks selle määruse eesmärk, kuna Eesti tunnustab ka praegu välisriigis kindlaks tehtud põlvnemissuhteid, sealhulgas ka samasooliste vanematega põlvnemissuhet. Kuigi Eestis ei ole võimalik registreerida samasooliste vanematega sündi, siis välisriigist esitatud samasooliste vanematega registreeritud sündi tõendavaid dokumente Eesti tunnustab ja kannab ka rahvastikuregistrisse,” märkis siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt.
Siseministeerium kahtleb, kas määrusega ei sunnita Eestit ja teisi liikmesriike tunnistama välisriigis lõpuni menetlemata asendusemadusega sünnidokumente.
Eestis on lapse ema see naine, kes lapse sünnitas, ja selliselt tuleb ka sünd registreerida. Kui keegi on välisriigis surrogaatemaduse teel lapse saanud, siis peab välisriigis olema see lõpuni menetletud. Sellisel juhul kannab Eesti välisriigi sünnidokumendi andmed kohalikku rahvastikuregistrisse,
ütles Küüt.
Juhul kui EL määruse alusel luuakse kirjeldatud kujul Euroopa vanematõend, näeb siseministeerium selles potentsiaalset ohukohta. „Kuigi see käsitleb ainult põlvnemist ja ei käsitle hooldusõiguste kuuluvust ja muid asjaolusid, siis Eesti jaoks rahvastikuregistrisse põlvnemise dokumenti kandes oleks väga hea teada, kellele märkida hooldusõigused,” lausus asekantsler.
Vanematõend oleks ministeeriumi hinnangul tervitatav, kui tõendil oleks märgitud võimaluse korral hooldusõiguse kuuluvus juhul, kui seda soovitakse kajastada. „Hetkel on esile kerkinud praktilisi probleeme selles valdkonnas. Rahvastikuregistrisse kande puhul pole välisriigi sünnidokumendist tuletatav lapse hooldusõiguse omanik, mistõttu vajatakse täiendavaid dokumente või lähtumist päritoluriigi õiguspraktikast hooldusõiguse määramisel,” nentis Küüt.
„Juhul kui Eesti rahvastikuregistrisse kandmise taotlemise puhul edastavad taotlejad nii välisriigi sünnitõendi kui ka Euroopa vanematõendi, siis hooldusõiguse märgise puudumisel on rahvastikuregister sunnitud paluma esitada ka hooldusõigust kajastav dokument, siis Euroopa vanematõendi loomine ei pruugi saavutada soovitud eesmärki ning vastupidiselt tekitada rohkem halduskoormust,” lisas ta.
Euroopa Komisjon tegi mullu detsembris ettepaneku võtta vastu määrus, mis kohustaks liikmesriike tunnustama samasooliste paaride vanemlust, mis on kindlaks tehtud mõnes teises liikmesriigis. Ettepaneku kohaselt tahetakse luua Euroopa vanematõend, mis tagaks, et ühes liikmesriigis tunnustatud vanemlust saaks tõendada kõigis 27 liikmesriigis
