Muudatuste eesmärgiks on tagada tarbijatele suurem kindlustunne kaupade ostmisel nii kaupluses kui ka veebis ning kaitsta tarbijat ebaausate kauplemisvõtete eest.
Kõiki kauplejaid mõjutavad muudatused
Kõik kauplejad, kes müüvad tooteid (teenustele ei kehti), peavad kaubale allahindluse tegemisel allahindluse hinna kõrval ära märkima ka kauba allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaima hinna. Allahindlust ei arvutata enam niinimetatud tavahinnast, vaid 30 päeva madalaim hind on nüüd võrdlushind, millest allahindlus arvutatakse. Näiteks, kui kaupleja soovib nn tavahinnaga 12 eurot maksvale tootele teha allahindluse 10%, siis tuleb kontrollida konkreetses kaupluses sellele tootele eelneva 30 päeva jooksul kehtinud hindu ning kui 2 nädalat tagasi oli toote soodushind 10 eurot, siis tuleb 10% allahindlust arvutada 10 eurost ja seega hinnasildile märkida soodushind 9 eurot ning varasem hind 10 eurot. See tähendab, et vastav info tuleb kauplejatel mingil kujul talletada.
Hinna alandamisest teavitamise täpsemad reeglid tulevad 28. mail kehtima hakkava määruse kauba ja teenuse hinna avaldamise nõuded muudatustest. Uue kauba puhul, mis ei ole varem müügis olnud (ka mitte eelmisel hooajal) ja on olnud müügis vähem kui 30 päeva, tuleb näidata 7 päeva varasemat madalaimat hinda. Näiteks, kui kaupleja soovib teha 10 päeva müügis olnud uuele toote mudelile allahindluse 20%, siis tuleb kontrollida selle toote eelneva 7 päeva hindu ning kui toote madalaim hind sel perioodil oli 20 eurot, tuleb allahindlus 20% arvutada 20 eurost. Juhul, kui kaup on müügis olnud alla 7 päeva, siis ei ole võimalik allahindlust sel viisil teha. Näiteks uue kaupluse avamisel ei saa toodete hindu 7 päeva varasema hinnaga võrrelda, sest tooted ei ole nii kaua veel müügis olnud, sel juhul on kauplejal võimalik uue poe soodsaid hindu kuvada kui avamishind või tutvumishind.
Hinna alandamisel ühe kampaania raames järk-järgult on iga hinna alandamise puhul varasemaks hinnaks enne esimest hinnaalandust kehtinud 30 päeva madalaim hind. Näiteks kui toode on viimased 30 päeva müügis olnud hinnaga 100 eurot ning allahindluskampaania esimesel nädalal on allahindlus 30% ja sellele järgneval nädalal on allahindlus 50% ning kolmandal nädalal on toote allahindlus 70%, siis on kõigil juhtudel võrdlushinnaks 100 eurot ehk esimesele allahindlusele eelnenud 30 päeva madalaim hind.
Kiiresti riknevate või vananevate kaupade puhul, mis eeldatavalt muutuvad enne 30 päeva möödumist müügikõlbmatuks, ei pea allahindlusel 30 päeva varasemat hinda välja tooma (varasem hind on allahindlusele eelnenud hind). Näiteks on kiiresti riknevad tooted kaupluses kohapeal küpsetatud saiakesed, aga hooajalised kaubad nagu suvekingad ei ole kiiresti vananevad. Lisaks tuleb kauplejal arvestada, et varasema madalaima hinna arvestusse lähevad kõik allahindlused, sh must reede, aga hulgihind ning personaalsed kliendipakkumised (nt püsikliendi sünnipäevasoodus) arvesse ei lähe.
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on kauplejatele teinud juhendi, milles selgitatakse hinnateabe avaldamise nõudeid üksikasjalikult, et hõlbustada nende täitmist.
Internetipõhiseid kauplemiskohti ja hinnavõrdluse veebilehti mõjutavad muudatused
Juhul, kui internetipõhine kauplemiskoht (nt osta.ee) või võrdlusleht (hinnavaatlus.ee) pakub tarbijale võimalust otsida erinevate müüjate pakutavaid kaupu või teenuseid päringu alusel, siis peab veebilehel tarbijale ka kuvatama parameetrid, mille alusel otsingu tulemuste järjestus on esitatud. Parameetrite info tuleb esitada selgelt ja üheselt mõistetaval viisil ning sõltumata sellest, kas otsingu võimalust pakkuvale ettevõttele on makstud otsingutulemustes kõrgema koha saamiseks või mitte. See kohustus ei laiene nendele e-kauplejatele nagu näiteks e-selver ja e-coop, kes oma nimel ja enda hallataval veebilehel pakuvad või müüvad kaupu või osutavad teenuseid ning sellel veebilehel saab tarbija otsida ainult kaupleja enda pakutavate kaupade hulgast. Otsingu funktsiooni tulemuste parameetrite välja mitte toomine on eksitav kauplemisvõte ning sellise rikkumise eest on trahv kuni 400 000 eurot.
Kõik ettevõtted, kes pakuvad võimalust veebipõhiselt otsida kaupu, teenuseid või digitaalset sisu (st internetipõhised kauplemiskohad, otsingumootorid, võrdlusveebisaidid) peavad selgelt ja nähtavalt tarbijale avaldama info, kui ettevõte maksab reklaami eest või kõrgema koha eest otsingutulemustes. Seega tähendab, et selline teave ei tohi olla peidetud näiteks müügitingimustesse, vaid tuleb kohe otsingutulemusega seotult välja tuua. Antud kohustus ei puuduta füüsilisi kauplusi. Juhul, kui ei ole infot makstud reklaami või tasulise otsingutulemuse järjekoha kohta välja toodud, siis loetakse see alati eksitavaks kaubandusvõtteks, mille eest võib trahv olla kuni 400 000 eurot.
Vaid e-poode mõjutavad muudatused
Juhul, kui e-poe kaupleja avaldab tarbijatele oma veebipoes kauba või teenuse kohta esitatud arvustused või skoorid, siis tuleb tarbijale anda info ka selle kohta, kas ja kuidas kaupleja kontrollib, et arvustuse on esitanud inimene, kes kauba või teenuse päriselt ostis. Seejuures peab see info olema tarbijale selgelt nähtav ja üheselt arusaadav. Näiteks võib lisada hüpiknupu „Vaata, kuidas arvustusi käsitleme“ arvustuste juurde, mis viib selgitava kirjelduse juurde, mis tingimustel kaupleja oma lehel arvustusi avaldab.
Kui kaupleja ei ole enne arvustuste avaldamist kontrollinud, et arvustused või hinnangud on andnud kauba ostnud või teenust kasutanud tarbija, siis ei või seda ka väita. Arvustuse kontrollimiseks saab kaupleja näiteks arvustuse kirjutanud tarbija siduda tema tellimuse numbriga. Seega ei tohi oma lehel kaupleja avaldada tarbija poolt sinna ekslikult tehtud arvustust, kui tarbija on tegelikult ostnud toote teiselt kauplejalt, kes sama toodet müüb. Google arvustustele see kohustus ei laiene, kuni kaupleja Google arvustusi oma veebikeskkonda ei tõsta. Lisaks on kauplejal keelatud e-poes esitada libaarvustusi (nt vale nimega tarbijat mängides ise arvustusi kirjutada) ja väärkasutada tarbijate esitatud arvustusi (nt ei kustutada halvad arvustused jättes alles vaid head). Sellisel juhul on tegemist eksitava kauplemisvõttega ning kauplejale võib teha trahvi kuni 400 000 eurot.
