Tööandjad tõid justiitsministeeriumile saadetud tagasisides välja ka kolm probleemset kohta, millele on huvirühmad varem viidanud ja mis endiselt eelnõus esinevad.
Enese mittesüüstamise privileeg
Eelnõuga eemaldutakse kehtinud põhimõttest, et keegi ei pea aitama kaasa enda karistamisele.
Kehtestatakse mahukas kaasaaitamiskohustus, mis on küll piiratud (st otsesõnu ennast süüdi tunnistama ei pea), kuid arvestades, et haldustrahvid on oma mõjult lähedased kriminaalkaristusele (maksimaalne trahv 10% grupi ülemaailmsest käibest), on siiski tegemist olulise põhiõiguste riivega.
Sellises suuruses trahve võib määrata tänasega võrreldes lihtsamalt ja väiksema tõendamiskoormusega.
Läbiotsimise käigus andmekandjate kaasavõtmine
Eelnõu kohaselt on konkurentsiametil õigus läbiotsimise käigus võtta valimatult kaasa kõik andmekandjad, et neid siis hiljem vastavalt oma paremale äranägemisele läbi töötada.
Haldustrahvimenetluse eesmärgiks on anda liikmesriikidele Euroopa Komisjoni menetlusele sarnasemad efektiivsed võimalused ELTL artiklite 101 ja 102 rikkumiste tuvastamiseks.
Eelnõus on mindud sellest aga tükk maad kaugemale ehk Eesti konkurentsiasutus saab oluliselt avaramad õigused, kui need on komisjonil endal, mis on vastuolus ülevõetava direktiiviga. Tegemist on täisharmoniseerimise kohustusega sättega, millest kaugemale ei tohiks liikmesriik minna.
Euroopa Komisjon näiteks saab andmekandjatele salvestatud teabega tutvuda ainult teabekandjate omaniku (advokaatide) juuresolekul (isegi, kui ei tee seda kohapeal, siis ka oma ruumides toimub läbivaatus koos menetlussubjektiga) ehk eelselektsioon huvipakkuvast teabest tehakse igal juhul menetlusaluse isiku valvsa pilgu all.
Kuna läbiotsimised saavad toimuda nii äriruumides kui eraruumides, toimub ühtlasi intensiivne sekkumine ka eraisikute kodude ja vara puutumatusse ehk tegemist on põhiseadusliku probleemiga.
Eelnõu väljatöötamise käigus on justiitsministeerium ise algselt asunud seisukohale, et andmekandjate kaasavõtmine on väga erandlik, s.t kohapeal tuleb teha asjakohastest asjades koopiad.
Trahvid
Trahvide suurus on prognoosimatu, kuna eelnõu annab üksnes ülempiiri. Puudub õigusselgus, kuidas trahve määratakse ning seetõttu sõltuvad trahvid suuresti ametnike suvast. Ühtlasi ei ole võimalik nii teostada ka kohtulikku kontrolli trahvide suuruse üle.
Lisaks kritiseeris tööandjate keskliit oma tagasisides, et eelnõule arvamuse avaldamiseks anti taas üksikud tööpäevad, mis ei võimalda ettevõtjate põhjalikku sisulist kaasamist.
Tagasiside järel kohtusid tööandjad ja tööandjate liikmed justiitsministeeriumi ning konkurentsiameti esindajatega oma seisukohtade tutvustamiseks. Ministeerium lubas eelnõu ja seletuskirja veel üle vaadata ning täpsustada.
