Olmejäätmete ületootmise põhjuseks on ETKL-i sõnul peamiselt kodumajapidamiste madal motivatsioon prügi sorteerida ja konkurentsivõimelise hinnaga tehnoloogia puudumine määrdunud ning segapakendite taaskasutuseks. Tarbija kohustust jäätmeid sorteerida ei tohi aga panna pakendiettevõtete õlule, leiab liit pöördumises.
Pakendiettevõtetel on pakendiaktsiisi näol juba stiimul jäätmete vähendamiseks. Samuti on iga pakend ise ettevõtjale kulu, mida püütakse kasutada nii vähe kui võimalik. Pigem tuleks ETKL-i hinnangul luua tarbijale täiendavad stiimulid prügi sorteerimiseks, kuna pakendimaksuna kaupade lõpphinnas jääks see seos pakendiliigiga tarbijale ilmselt liiga kaugeks.
Samuti tuleks uus maks tootmisettevõtetele väga halval ajal, mil ettevõtluskeskkonnas on palju ebakindlust ja välisnõudluse vähenemine on Eesti eksportiva tööstuse viinud kriisi. Samal ajal on valitsus tõstnud aktsiise ja käibemaksu, tõstnud järsult mitmeid keskkonnatasusid ja riigilõive ning rääkinud veel uutest maksudest.
On juba teada, et Euroopa õigusest on ettevõtjatele tulemas tulumaksumiinimum, aktsiiside kõrgemad miinimummäärad, emissioonikaubanduse laienemine uutele sektoritele ning ohtralt keskkonnakaitselisi kohustusi ja piiranguid. Muu hulgas on Euroopas valmimas uus pakendijäätmete määrus, mis sama probleemi lahendada püüab. Sellises keskkonnas on uus pakendimaks ETKL-i sõnul viimane asi, mida ettevõtjad-investorid valitsuselt ootavad.
Teise suurema kitsaskohana on ettevõtjad välja toonud müügipakenditele eraldi sihtmäärade kehtestamise. Kuna müügipakendi eristamine on paljudel juhtudel võimatu, oleks sihtmäärade kehtestamine liidu hinnangul samuti ebaproportsionaalne. Seetõttu teeb ETKL ettepaneku pakendi turule laskmise tasu kehtestamine ja müügipakendi ringlussevõtu sihtmäär eelnõust välja jätta.
