Majanduse arengust kiiremini kasvavad riigi kulutused ei ole jätkusuutlikud, sest see nõuab uusi makse, võlga ning võib viia riigi maksejõuetuseni. Liit soovitab indekseerimise ümber kujundada nii, et kulude kasv arvestaks tarbijahinnaindeksi või mõne muu indeksi kõrval ka seda, kas majandus kasvab või langeb.
Riigi kulude kiire kasv võib viia majanduse nõiaringi
„Kui valitsuse kulud kasvavad kiiremini kui majandus ning vajavad maksutõuse, tõstab see hindu ja inflatsiooni. Kui kulude kasv põhineb elukalliduse tõusul ja samal ajal suurendab elukallidust, tekib nõiaring, mis viib riigi kulude jätkuva kasvuni,“ rõhutas tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.
„Riigil on kulude katteks raha vaid siis, kui Eesti majandus on konkurentsivõimeline ja areneb ning ettevõtted ja eraisikud teenivad tulusid, mida maksude kaudu ümber jagada. Eesti majandus langeb aga mitmendat aastat, kuid riigi kulutused on indekseerimise tõttu jõuliselt kasvamas,“ märkis ta.
Poliitikud on riigi kulude kasvu põhjendanud ennekõike kaitsekulude tõstmisega. Kuigi sellesse valdkonda on põhjendatult lisaraha ka suunatud, siis viimastel aastatel on kulukasvu vedanud indekseeritud ning erakorraliselt kerkinud sotsiaal- ja tervishoiukulud. Majanduskasvu puudumisel on üle võimete kulutamist rahastatud laenamise ja maksutõusudega.
„Majanduskasvuks on ettevõtjatele vaja investeerimiskindlust, kuid pidevalt kasvav maksukoormus seab kahtluse alla uute investeeringute tasuvuse,“ selgitas keskliidu volikogu esinaine Kai Realo.
„Kuigi peaminister on lubanud, et enne järjekordseid riigikogu valimisi rohkem uusi makse ei kehtestata, ei tundu maksukoormuse senisele tasemel püsimajäämine valitsussektori kulude kasvu ja poliitiliste otsuste tõttu ei piisavalt veenev ega kindlust sisendav,“ märkis Realo.
Riigi kulud saavad jätkusuutlikult tõusta vaid majanduse kasvades
Eesti maksukoormus tõuseb tänavu 35,8 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk märkimisväärselt kõrgemaks arenenud riikide keskmisest. Selleks, et nii praegusel kui ka järgmistel valitsustel oleks võimalik maksukoormust hoida või vähendada, tuleb tööandjate hinnangul avalikke kulutusi otsustavalt piirata ja neid senisest erinevalt planeerida.
Riigi kulud saavad jätkusuutlikult kasvada üksnes majanduse kasvades. Valitsussektori kulud on viimasel kuuel aastal ehk kriiside eelse tasemega kasvanud umbes 70 protsenti ehk oluliselt kiiremini kui majandus, mille kasv samal perioodil oli umbes 45 protsenti. See tõstis riigi võlakoormuse 24 protsendini sisemajanduse kogutoodangust ehk Eesti maksumaksja tasub tänavu riigivõla intressideks umbes 300 miljonit eurot. Kogu intressikulude tõusu katteks vajaminev raha tuleb võtta lisaks täiendavate maksude kehtestamisele muude ühiskonnale vajalike kulude arvelt.
Kõige suurema osa kogukulude kasvust võrreldes kriisieelse ajaga annavad sotsiaalkulud ehk 31 protsenti ning tervishoid 17 protsenti. Sotsiaalkulusid on eelkõige kasvatanud indekseeritud pensionikulude kasv, mille jätkusuutmatust süvendavad veelgi erakorralised tõusud. Maksukoormuse tõusu õigustuseks toodud riigikaitsekulud on kasvult alles neljandal-viiendal kohal ehk 12 protsenti.
Riigieelarve tasakaalu viimiseks tuleb muuta kulude indekseerimist ja indekseeritud kulud majanduskasvu taastumiseni külmutada või nende põhimõtted jäädavalt ümber kujundada. Näiteks selle aasta eelarvekulusid suurendas indekseerimine 500 miljoni euro võrra ja aastatel 2019–2025 on üle võimete kulutatud 2,5 miljardit eurot. Jõuliselt kasvavaid kulusid tuleb ohjeldada, et väljuda kulude kasvu nõiaringist.
Tööandjate arvates tuleb mõista, et Eesti on praegu stagflatsioonis ehk majandus langeb kolmandat aastat, kuid töötajate puuduse ja maksutõusude mõjul jätkavad hinnad kasvu ning neis tingimustes pole valitsuse kulutuste sidumine palga- või hinnakasvuga jätkusuutlik.
Majandusseisaku olukorras ei ole kasvavaid kulutusi võimalik enam katta ka täiendavate maksutõusudega. Analüütikute hinnangul ei pruugi stagflatsioon kiiresti mööduda. Eestile on see uus olukord ja sellega hakkama saamiseks tuleb senine poliitika üle vaadata.
Eesti Tööandjate Keskliit ühendab endas peamisi majandusharuliite ja paljusid Eesti suurettevõtteid. Kokku esindab liit otse ja haruliitude kaudu rohkem kui 2000 Eesti ettevõtet, mis on omakorda tööandjaks 250 000 töötajale. Liit on apoliitiline mitteriiklik organisatsioon.
