„Kuna tegevusi ja muutusi on plaanitud 45, siis soovitame elluviimise ja majanduse konkurentsivõime tõstmise huvides keskenduda nendest ettevõtjatele olulisematele, et eeloleva aasta jooksul saaks just tähtsaim algatatud ja teostatud,“ kirjutas tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter majandus- ja tööstusminister Erkki Keldole saadetud tagasisides tänavuse majanduskasvuplaani kohta.
Tähelepanu vajavad fookusvaldkonnad
Tööandjate keskliit sõnastas ühtlasi oma liikmete vajadustest lähtudes kuus fookusvaldkonda, millele järgmisel aastal oma tähelepanu ja energia suunata, et aidata majanduse konkurentsivõimet taastada.
1. Konkurentsivõimeline ettevõtluskeskkond
Kriisidest taastumiseks vajab Eesti majandus konkurentsivõimelist ja etteaimatavat maksukeskkonda ning usalduslikku koostööd riigiga. Keskenduda tuleb maksurahu hoidmisele, riigi kulude kontrolli alla võtmisele ja halduskoormuse vähendamisele.
2. Konkurentsivõimeline tööturg
Majanduse olukorra paranemisel muutub kvalifitseeritud töötajate puudus kiiresti taas kõige põletavamaks probleemiks. Fookusesse tuleb seada vajalike oskustega töötajate kättesaadavuse parandamine tööõiguse paindlikkuse ja sisserände piirarvu suurendamise kaudu. Samuti on oluline viia hariduspoliitilised reformid kooskõlla tööturu vajaduste ja rahastusmudeli jätkusuutlikkusega, et tagada pikaajaline tasakaal tööturu ja haridussüsteemi vahel.
3. Konkurentsivõimelise hinnaga energiakandjate pakkumine
Puhtama energia ja varustuskindluse pingutuste kõrval ei tohi konkurentsivõimeline lõpphind kannatada. Elektri lõpphind peab olema Soome, Rootsi, Läti ja Leeduga võrreldes konkurentsivõimeline.
Äsjane EstLink2 elektriühenduse rikkest tingitud pikk seisak avaldab negatiivset mõju Eesti tööstuse konkurentsivõimele, mistõttu vajab see tööandjate keskliidu hinnangul eraldi käsitlemist ja selget tegevusplaani.
4. Tervishoiusüsteemi arendamine
Vananeva elanikkonnaga riigis on vaimse ja füüsilise tervise hoidmine kriitilise tähtsusega.
Tervishoiu efektiivsuse tõstmiseks on hädavajalik viia ellu vajalikud reformid, et tagada parem juurdepääs teenustele ja suurendada süsteemi võimekust vastata kasvavatele vajadustele.
Tähtis on eraraha aktiivsem kaasamine, tõstes tervishoiuteenuste maksuvabastuse piirmäära ja eemaldades takistused, et eratervishoiuasutused saaksid senisest suurema panuse anda teenuste osutamisse.
5. Ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime kasv
Parem konkurentsivõime on vajalik majanduse tootlikkuse arenguhüppeks. Tähelepanu tuleb pöörata teadus-arendustegevuse ja innovatsiooni ökosüsteemi loomisele, suurendades koostööd, rahastust ja juhtimiskvaliteeti.
6. Konkurentsivõime tähtsustamine kestlikkuse küsimustes
Konkurentsivõimeline üleminek puhtale majandusele vajab selgust, kindlust ja head investeerimiskeskkonda. Realistlikud valdkonnapõhised teekaardid viivad konkurentsivõimelisema ja kestlikuma majanduseni.
Halduskoormuse vähendamine
Sutter rõhutas, et avalike teenuste ja riigivalitsemise tõhusamaks muutmiseks peaks riigi lähiaja esimene eesmärk olema avalike kulutuste piiramine riigieelarve praeguse maksukoormusega saavutatavate eelarvetulude tasemele.„Ebakindlus ja hirm pidevalt kasvava maksukoormuse ees halvab nii tarbijat kui ka investorit ning maksukoormust paisutavaid kulutusi tuleks praegu otsustavalt kärpida,“ selgitas Sutter.
Keskliit tegi ettepaneku võtta ka halduskoormuse vähendamine süsteemsemalt ette – bürokraatia vähendamiseks planeeritud tegevused on kõik asjakohased, kuid plaan peaks hõlmama lisaks menetlustähtaegadele, aruandlusele ja infovahetusele ka regulatiivseid tingimusi ja nõudeid ning Euroopa õigusega nõutavast rangemaid regulatsioone. Keskliit on valmis koostöös oma liikmetega koondama vastavad ettepanekud halduskoormuse vähendamiseks.
Tööandjate keskliidu hinnangul on majanduskasvuplaan vajalik ja ambitsioonikas, aidates märkimisväärselt kaasa Eesti majanduse edasisele arengule. Keskliit ja selle liikmed panustavad pidevalt majanduse konkurentsivõime suurendamisse. Eesti suurimate tööandjate esindajana on keskliidul vahetu ülevaade ettevõtjate kogemusest ja teadmistest, mis aitab tuvastada majandusarengut takistavaid tegureid.
„Seetõttu jälgime plaani elluviimist jooksvalt ja oleme valmis igati toetama soovitud eesmärkide suunas liikumist,“ ütles Sutter. „Ilmselt oleks mõistlik ka väiksema juhtrühma moodustamine, kus regulaarselt kohtudes plaani realiseerimise progressi jälgida,“ lisas ta.
