„Vajalike oskustega töötajate puudus on olnud Eesti ettevõtete üks suuremaid arengupidureid. Tööandjad on oodanud aastaid oma aja ära elanud sisserändekvoodi reeglite muutmist,“ rõhutas Eesti Tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter.

„See oleks samm edasi töötajate puuduse kriisi leevendamiseks. Valitsus on nimetanud Eesti konkurentsivõime kasvatamise üheks oma prioriteediks ja vajalike oskustega töötajate tagamine tööturul on konkurentsivõime kasvatamiseks kriitiline tegur,“ ütles Sutter.

Arvestades, et tööturult jääb igal aastal puudu kuni 6000 inimest, eelistavad tööandjad siiski, et riik suurendaks Eesti ettevõtetes töötamiseks sisserände piirarvu täiendavate tingimusteta. See annaks ettevõtjaile investeerimiskindluse, et on ka töötajaid plaanide ellu viimiseks.

Lisaks sisserände piirarvule on kolmandatest riikidest töötajate kaasamisel oluline takistus keskmise palga nõue, mis on teatud ametikohtadel, regioonides ja sektorites liiga kõrge. Seetõttu võiks keskmise palga asemel nõude kehtestada mediaanpalga või 1,5-kordse alampalga tasemel.

Samuti eeldavad tööandjad, et kvoodi suurendamise süsteem tuleb läbipaistev ja automaatne ega ole iga-aastane kauplemise objekt.

Välistööjõu kvoodi võiks tõsta 0,2 protsendini rahvastikust

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo ütles neljapäevasel valitsuse pressikonverentsil, et tema hinnangul võiks välistööjõu kvoodi tõsta praeguselt 0,1 protsendilt 0,2 protsendile rahvastikust.

„Kui meil on kvalifitseeritud välistööjõu kvoot 0,1 protsenti Eesti elanikkonnast ehk 1300 inimest, siis näiteks tulevikus, tavaolukorras, võiks seda kvooti kahekordistada. Ehk siis 1300 asemel 2600 inimese juurde,“ ütles Keldo.

Kui majanduskasv on rohkem kui 2 protsenti ja nõudlus kvalifitseeritud tööjõu järele kasvab, võiks ministri vaates kvoodi tõsta 0,3 protsendini ehk 3900 inimeseni.

Samuti leiab Keldo, et vähendada võiks välistööjõu kvoodi valdkondlikku „eelbroneeringut“. „Praegu on kvoot küll 1300, aga see on eelbroneeritud erinevatele valdkondadele. Ma pigem näen, et ei peaks olema nii palju eelbroneeringut. Võib-olla mingis mahus, aga pigem on see ju vajaduspõhine. Kui ettevõtjal on päriselt vajadus välistööjõudu saada, siis tal oleks seal ka see koht olemas,“ rääkis majandus- ja tööstusminister.

Valdkondlik jaotus võiks Keldo nägemuses põhineda Kutsekoja koostataval OSKA raportil. „Me näeme, millised sektorid päriselt kvalifitseeritud välistööjõudu vajavad. Need on masinatööstus, puidutööstus ja tekstiilitööstus. Töötlevas tööstuses läheb üle 90 protsendi ekspordiks ehk see on väga kõrge lisandväärtusega tegevus,“ osutas Keldo. 

Tulevikuvaates on vajadus oskustööjõu probleem lahendada kutsehariduse reformiga. „Järgneva mõne aasta jooksul me inimesi siiski riigisiseselt juurde ei tekita,“ nentis ta.