„Hea meel on tõdeda, et seaduse muudatused on näoga rahva poole. Säilis kindlustusvabadus ja inimesed on nüüd veelgi enam liikluskahjude korral kaitstud,“ sõnas IIZI sõiduki- ja masinakindlustuse tootearendusjuht Triin Kääramees, lisades, et kuigi liikluskindlustuse süsteem toimib täna üsna hästi, siis seaduse muudatuse tingis eelkõige vastava EL direktiivi ülevõtmine.õ
Eelnõu menetlemise kõigus rohket poleemikat tekitanud kindlustuskohustuse erand hooajalistele sõidukitele jääb samaks. „See tähendab, et kui sõidukit ei kasutata ja sellega ei saa teistele kahju põhjustada, võib see olla ilma liikluskindlustuseta kuni aasta peale lepingu lõppemist,“ räämkis Kääramees ja lisas, et erandi kasutamisel on oluline meeles pidada, et sellise sõidukiga ei tohi liikluses osaleda ja kui seda kohustust rikutakse ja tekitatakse kahju, tuleb tekitatud kahjud oma taskust kinni maksta.
Kui varem oli isikukahju ehk inimeste ravikuludega seotud kindlustussumma 5,6 miljonit eurot, siis alates 15. juulist on see 6,45 miljonit eurot kindlustusjuhtumi kohta. Asjakahju ehk sõidukite ja muu varaga seotud kindlustussumma suureneb 1,3 miljoni euroni kindlustusjuhtumi kohta, mis oli varem 1,2 miljonit eurot. „Loodetavasti see väga palju kliente ei puuduta, sest see tähendaks väga suuri kannatanutega lõppevaid õnnetusi,“ ütles tootejuht, et statistika kohaselt juhtub selliseid õnnetusi õnneks harva ja Eesti kindlustusandjad pole pidanud ka hetkel kehtivaid maksimumsummasid veel kordagi välja käima.
1.detsembrist jõustuvate muudatusega tagatakse, et kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse ulatus võrdub kahju tekitaja omaga. Seega tühistatakse punktid, mis välistasid kindlustusandjal osade kahjude hüvitamise. Levinumaks näiteks on siin asendusauto kulu hüvitamine. „Kannatanul on ka täna õigus asendusauto hüvitisele, kuid see tuleb välja nõuda otse õnnetuse põhjustajalt. Uue seaduse kohaselt hakkab tulevikus asendusauto kulu hüvitama aga kindlustus,“ ütles Kääramees, selgitades, et hüvitatakse kulu, mis tekib asendusauto vajadusega, kui oma sõiduk on remondis.
„Samuti ei kuulu välistuste alla enam juhtumid, kus teel olnud kivist või muust esemest üle sõites saab teine sõiduk kannatada. Enamasti on sellises olukorras põhjustajat pea võimatu välja selgitada, kuid pardakaamera salvestise olemasolul saab ka sedalaadi kahju hüvitamist kindlustuselt nõuda,“ lisas ta.
Alates 1. detsembrist peab sõlmima kohustusliku liikluskindlustuse lepingu kõigi üksnes mootori jõul liikuvatele maismaasõidukitele, mille valmistajakiirus ületab 25 km/h või mille valmistajakiirus ületab 14 km/h ning mille mass on suurem kui 25 kilogrammi, sõltumata sellest, kas need on registreeritud või mitte. See puudutab registreerimata sõidukite osas peamiselt suuremaid elektritõukerattaid ja registreeritud sõidukite osas maastikusõidukeid nagu näiteks mootorsaan.
Isikukahju alt hüvitatakse lisaks ravikuludele taastusravi, kannatanu tervisekahjustusest tulenevad lisakulud, töövõimetushüvitis, kurvematel juhtudel matusekulu ja ülalpidamishüvitis. Lisaks on kannatanul õigus saada ka mittevaralise ehk moraalsele kahju hüvitist. „Ajale jalgu jäänud täna kehtivaid alammäära hüvitisi kahekordistatakse. Eriti raske tervisekahjustuse või kehavigastuse korral on uueks alamääraks 7000 eurot varasema 3200 euro asemel,“ tõi Kääramees näite, et alammäär hakkab suurenema igal aastal statistikaameti avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra. Eesti Liikluskindlustuse Fond hakkab avaldama statistikat väljamakstud mittevaralise kahju hüvitiste kohta tervisekahjustuste raskusastmete kaupa ehk seadus kehtestab alammäärad aga reaalselt väljamakstavate hüvitiste suured kujunevad vastavalt kindlustusandjate ja kohtute otsustele.
“Uus seadus võimaldab kannatanul nõuda kahju hüvitamist enda kindlustusandjalt ka juhul, kui juhtumis sai keegi viga või kui eeldatav kahju on üle 10 000 euro," märkis tootejuht. Alates 2015. aastast saab kannatanu valida, kellelt kahju hüvitist nõuab - kas põhjustaja seltsilt või enda kindlustusandjalt. “Küll aga ei või pärast nõude esitamist seda tagasi võtta ja esitada nõuet teise kindlustusandja vastu,” lisas ta.
Kui klient ei ole kindlustuslepingut enne selle lõppu mõistliku aja jooksul uuendanud, siis saadetakse talle eraldi meeldetuletus, kus uue seaduse kohaselt on nõue selgitada talle lepingu uuendamata jätmise tagajärgi. Lisaks kui klient on sõlminud lepingu, mis uueneb algavaks perioodiks sama kindlustusandja juures automaatselt, tuleb pakkumisele lisada võrdlemiseks ka eelmise perioodi kindlustusmakse.
