Alates 12. oktoobrist 2023 peavad äriühingud teatama koondumisest ja osalemisest riigihankemenetlustes, kui nendega on seotud välisriigi rahalised toetused ja kui need vastavad teatamiskünnistele.
Äriühingutel on kohustus teatada:
- koondumistest, mille puhul omandatav äriühing, üks ühinevatest pooltest või ühisettevõte on asutatud liidus ja tema käive ELis on vähemalt 500 miljonit eurot ning tehinguosalistele on viimase kolme aasta jooksul antud kokku vähemalt 50 miljonit eurot välismaist rahalist toetust;
- välismaistest rahalistest toetustest riigihankemenetlustes, kui lepingu hinnanguline maksumus on vähemalt 250 miljonit eurot ja pakkumus sisaldab viimase kolme aasta jooksul saadud välismaiseid rahalisi toetusi kogusummas vähemalt 4 miljonit eurot kolmanda riigi kohta.
10. juulil võttis EK vastu välisriigi subsiidiumide määruse rakenduseeskirjad. Neis (rakendusmääruses) on üksikasjalikult sätestatud määruse rakendamise menetluslikud aspektid.
Samuti on selles esitatud teatisevormid, mille abil teatatakse ettevõtjate koondumistest, millega kaasneb välisriigi rahaline toetus ja välisriigi rahalistest toetustest riigihankemenetlustes.
Rakendusmääruses ja eelkõige teatisevormides on üksikasjalikult kirjeldatud teatiseesitajate aruandluskohustusi ja täpsustatud, milline teave peab sisalduma koondumiste ja riigihankemenetluste teatisevormidel.
Koondumiste kohta peavad äriühingud esitama järgmised andmed:
- kui tegemist on välisriigi rahalise toetusega, mida välisriigi subsiidiumide määruses peetakse kõige tõenäolisemalt siseturgu moonutavaks (näiteks toetused raskustes olevatele ettevõtetele; toetused, mis aitavad otseselt kaasa koondumisele; või piiramatud tagatised, mida nimetatakse ka „artikli 5 kohaseks rahaliseks toetuseks“), üksikasjalik teave kõigi tehinguosalistele viimase kolme aasta jooksul antud rahaliste toetuste kohta, mille suurus on vähemalt 1 miljon eurot;
- kõigi muude välismaiste rahaliste toetuste puhul ülevaade teatiseesitaja(te)le viimase kolme aasta jooksul antud rahalistest toetustest, mille individuaalne summa on vähemalt 1 miljon eurot ja ainult nende riikide puhul, mis on koondumisele eelnenud kolme aasta jooksul andnud tehinguosalistele vähemalt 45 miljonit eurot – siinjuures kehtib hulk erandeid.
Riigihankemenetluste korral peavad äriühingud välisriigi rahalise toetuse kohta esitama järgmised andmed:
- üksikasjalik teave kõigi artikli 5 kohaste rahaliste toetuste kohta, mis on antud teatiseesitaja(te)le individuaalselt kolme aasta jooksul enne teatise esitamist ja mille suurus on vähemalt 1 miljon eurot;
- kõigi muude välismaiste rahaliste toetuste puhul ülevaade teatiseesitaja(te)le viimase kolme aasta jooksul antud rahalistest toetustest, mille individuaalne summa on vähemalt 1 miljon eurot, ja ainult nende riikide puhul, mis on koondumisele eelnenud kolme aasta jooksul andnud tehinguosalistele vähemalt 4 miljonit eurot.
Lisaks on rakendusmääruses sätestatud üksikasjalikud normid järgmise kohta:
- kord, mille kohaselt teatatakse komisjonile koondumistest ja riigihangetes osalemisest, millega on seotud välisriigi rahaline toetus. Siinjuures on ette nähtud kummagi korra puhul kasutatavad teatisevormid, isik, kellel on õigus teatist esitada, ja teatamiskuupäev;
- komisjoni uurimismenetlus, sealhulgas kord, mida äriühingud peavad järgima, kui nad võtavad kohustusi vastuseks komisjoni tõstatatud võimalikele probleemidele;
- poolte menetlusõigused, mis on seotud konfidentsiaalse teabe kaitse, toimikutele juurdepääsu ja seisukohtade esitamisega;
- teabe esitamise ja kohustuste võtmise tähtaegade arvutamine ja peatamine;
- see, kuidas teatiseesitajad saavad vajaduse korral edastada komisjonile ja allkirjastada dokumente digitaalsete vahendite abil.
