Tänavu märtsiks on Eestis reformimata veel vähemalt 22 500 maaüksust, mille pindala ulatus 19 000 hektarini, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Osalt on eelnõu eesmärk lahendada maareformist edasikandunud probleeme. Näiteks tekkis maareformi käigus kinnisasjade vahele suurel hulgal iseseisva kasutusvõimaluseta maatükke ja ribasid, millest kehtiva õiguse järgi tuleks moodustada eraldi kinnisasi. Muudatuste tulemusel lahendatakse need maakorraldustoimingu käigus ja eraldi kinnisasju ei moodustata. Selle tulemusel on erastatud või tagastatud maade omanikel neid lihtsam liita olemasolevate kinnisasjadega.
See muudab lihtsamaks ka kinnisasja osa avalikes huvides omandamist. Muudatusega peaksid vähenema maa omandamise kulud ja kiirenema maa omandamise tempo, mis on oluline eelkõige taristuobjektide rajamisel.
Samuti on maareformi käigus võimaldatud tasuda maa ostuhind järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga riigi kasuks. Muudatusega korrastatakse ja kaasajastatakse riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni.
Eelnõu kohaselt luuakse muu hulgas ka võimalus kortermajade aluse maa reformimiseks siis, kui eluruumi omanik ei ole tähtaegselt esitanud avaldust.
Riigivaraseaduse muudatustega võimaldatakse suur osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest võõrandada ehitise omanikele.
