Töötukassa nõukogu esimehe sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on kõik osalised teinud tänuväärseid pingutusi, et muuta töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks ning teha seda algselt planeeritust kiiremas tempos.
"Sotsiaalministeerium esitas ettepanekud töötuskindlustussüsteemi kaasajastamiseks selle aasta jaanuaris. Eriolukorrast tingitud piirangute mõjud majandusele ja tööturule on kaasa toonud vajaduse mõnede muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et leida lahendused kitsaskohtadele, mis aitavad inimestel oma toimetulekut parandada ja vähendavad töötute vaesusriski," sõnas Kiik.
Muudatuste kohaselt oleks ajutine töötamine edaspidi lubatud töötuna arvel oleku ajal piiratud aja jooksul ning samuti oleks piiratud kindla summaga ka selle eest saada lubatud tasu. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.
Teise muudatusena plaanitakse hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad kellel puudub ligipääs töötuskindlustusele nende töötegemise vormi tõttu. Ettepaneku kohaselt makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele.
Kolmanda muudatusena on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul, mis võimaldaks maksta hüvitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad ning töö otsimise periood on pikem.
Viimase muudatusena arutati võimalust tõsta nii töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäärasid, et parandada töötute sotsiaalset kaitset ning ennetada inimeste vaesusesse langemist.
Nõukogu jätkab arutelu 13. mail.
Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt arutamiseks töötushüvitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. 30. aprillil arutati ettepanekuid valitsuskabineti nõupidamisel. Kui muudatused ka valitsuse ja riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda sel suvel.
