Reform käivitub järgmisel aastal, mil avalduste esitamise tähtaeg maksete lõpetamiseks, nendega uuel aastal alustamiseks või ka raha väljavõtmiseks on 31. august. Alates 2021. aastast rakenduvad tavapärased avalduste esitamise tähtajad – 31. märts, 31. juuli ja 30. november, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

"Valitsuserakonnad on jõudnud teise pensionisamba reformimise põhimõtetes kokkuleppele," ütles peaminister Jüri Ratas pärast valitsuskabineti nõupidamist.

Ta lisas, et kõige olulisema muudatusena toob reform kaasa senisest suurema valikuvabaduse pensioniotsuste tegemisel. "Inimesed saavad jätkata teise pensionisambasse kogumist nii, nagu nad on seda seni teinud. Samas on võimalik lõpetada maksete tegemine, kuid jätta kogutud raha pensionifondi alles. Kolmas võimalus on lõpetada maksete tegemine ja kogutud raha välja võtta," selgitas peaminister.

"Suurendame teise pensionisamba reformiga oluliselt inimeste paindlikkust pensioniks kogumisel. See tähendab võimalust koguma hakata just endale sobival ajahetkel ja ühtlasi ka võimalust sambast väljuda ning kogutud raha kasutusele võtta," ütles rahandusminister Martin Helme.

"Kui inimene on otsustanud teisest sambast raha välja võtta, siis tema saab sambaga uuesti liituda veel ühel korral. Kui vastne tööle asunu ehk ei mõtle veel pensioni peale ja pigem loobub teise sambasse kogumisest ning kulutab raha kuhugi mujale, siis 10 aastat hiljem võib tema arvamus juba teine olla," rääkis Helme. 

Sotsiaalminister Tanel Kiik lisas, et koalitsioon on ühiselt kokku leppinud, et igaühel säilib võimalus teise pensionisamba abil vanaduspõlveks raha koguda.

"Täiendav valikuvabadus tähendab, et soovi korral saab inimene võtta senisest suurema vastutuse oma pensioniraha investeerimisel. Igatahes on oluline pensionipõlvele mõelda juba varases tööeas, kuna pelgalt riiklik vanaduspension ei taga kahjuks keskmise palgaga võrreldavat sissetulekut. Igaühel meist tuleb oma valikuid tehes hoolikalt kaaluda, milline lahendus pensioni kogumiseks on pikas perspektiivis kõige kindlam ja mõistlikum," ütles Kiik.

Reformi jõustudes muutub teise pensionisambaga liitumine ja sealt lahkumine kõigile vabatahtlikuks – selleks tuleb esitada vastav avaldus pensionikeskusele või pangale. Teise samba sissemaksed saab peatada, jättes seni kogutud raha pensionifondi, kus seda edasi investeeritakse.

Samuti saab sissemaksed peatada nii, et ka kogutud raha võetakse pensionifondist välja. Neile, kes soovivad oma pensioniraha ise investeerida, tekib fondist lahkumisel võimalus teise samba raha isiklikule investeerimiskontole kanda.

Seni teise pensionisambasse kogutud raha makstakse kuni 10 000 euro puhul välja ühe korraga, suuremate summade osas tehakse väljamakse kolmes osas. Väljamakselt tuleb tasuda tulumaks. Raha makstakse välja ühe aasta jooksul, pensionifondi osakute vahetamise kuupäevadel.

Teisest sambast lahkunutel tekib 10 aasta möödudes võimalus sambaga uuesti liituda. Uuesti liitunutel on peale 10-aastast kogumisperioodi võimalik taas raha välja võtta ja sambast veel korra välja astuda. Sellised inimesed saavad tulevikus pensioni üksnes esimesest sambast või kui nad on liitunud, siis ka kolmandast sambast. Teise sambaga nad rohkem liituda ei saa.

1982. aastal ja varem sündinud inimesed, kes alles nüüd vabatahtlikult liituvad teise sambaga, saavad esimest korda oma kogutud raha välja võtta 10 aasta möödumisel sambaga liitumisest.

Kui inimesel on teises sambas raha, siis pensioniikka jõudes on tema otsustada, kas võtta see raha välja eluaegse või tähtajalise pensioni kujul või ühe korraga.