18.01.2024 Neljapäev

Valitsus otsustas luua puudega inimestele mootorsõidukimaksust erisusi

Valitsus otsustas mootorsõidukimaksu eelnõuga luua maksuvabastused autodele, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste transpordiks või puudega inimesele kasutamiseks.

Puudega inimestele täiendavate toetusmeetmete loomiseks on vaja igal aastal riigieelarvest umbes 8,1 miljonit eurot.
Puudega inimestele täiendavate toetusmeetmete loomiseks on vaja igal aastal riigieelarvest umbes 8,1 miljonit eurot. Foto: pixabay

Ühtlasi lepiti valitsuses kokku mitme puudega inimestele mõeldud toetuse tõstmine ning abivahendite taskukohaseks muutmine. 

Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõnul on puudega inimesed ülejäänud elanikkonnaga võrreldes majanduslikult haavatavamad ning suuremat tuge liikumiseks vajavad neist kõik, mitte vaid autoga leibkonnad. „Riik peab toetama liikuvuse lihtsustamist kõikidele puudega inimestele. Tänane majanduslik olukord on keeruline, eriliselt aga sügava ja raske puudega inimestele, kelle väljaminekud on abivajadusest tulenevalt eriti suured. Seetõttu töötasime ühes Eesti Puuetega Inimeste Kojaga lisaks mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus ette nähtud erisusele välja ka sellised lahendused, mis puudega inimeste toimetulekut ja liikumisvabadust laiemalt toetavad,“ sõnas Riisalo.

Mootorsõidukimaksu seaduse eelnõus on nii mootorsõidukimaksust kui ka registreerimistasust vabastatud autod, mis on spetsiaalselt ümber ehitatud puudega inimeste transpordiks või puudega inimesele kasutamiseks. 

Mootorsõidukimaksu eelnõuga andis valitsus sotsiaalministeeriumile ülesande tuua valitsusele heakskiitmiseks mitmete toetuste tõusud ja abivahendite soetamise muudatused, mis on läbi arutatud ka Eesti Puuetega Inimeste Kojaga:

Sügava puudega laste toetuse tõstmine on plaanis 242 eurolt 270 eurole kuus. Raske puudega laste toetuse tõstmine 161 eurolt 180 eurole kuus. Sügava puudega tööealiste toetus tõuseb 43–53 eurolt 100 eurole kuus. Toimub ka raske puudega tööealiste toetuse suuruse ühtlustamine, et toetuse suurus ei sõltuks edaspidi puude liigist. Seni on toetuse vahemik olnud 34-49 eurot kuus, kuid muudatusega oleks see kõigile 49 eurot kuus.

Kõigi laste, ka puudeta laste abivahendite ostmisel toimub riigi osaluse ühtlustamine 50 protsendilt 90-le. Tööealistele inimestele toimub edaspidi riigipoolse soodustuse võimaldamine abivahendi ostul ka siis, kui inimesele ei ole määratud puude raskusastet või vähenenud töövõimet.  Lisaks tõuseb veel mitmete abivahendite soetamisel riigiosalus, nende hulgas on liikumisabivahendeid, osaliselt inkontinentsuse tooted ja jalatsid.

“Eesti Puuetega Inimeste Koda seisab oma igapäevases töös kõikide puuetega inimeste eest. Toetame põhimõtet, et riigi pakutav abi ja soodustused oleksid piiratud ressursside tingimustes eelkõige haavatavaid sihtgruppe toetavad, vajaduspõhised ning vastavalt sihitud. Sügava puudega inimeste toetuste tõus pakub kindlasti osalist leevendust nii mootorsõidukimaksu, kui üldise elukalliduse leevendamiseks,” ütles Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht Maarja Krais-Leosk.

Puudega inimestele täiendavate toetusmeetmete loomiseks on vaja igal aastal riigieelarvest umbes 8,1 miljonit eurot, millele võib lisanduda IT arenduste maksumus. 

430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255