Vajaduse uue seaduse järele tingisid keskkonnaõiguse ulatuslikud muudatused ning vee-ettevõtja järjest suurenev roll veekeskkonna kaitsmisel. Seni kehtiv seadus teenuse kättesaadavuse aspekte ei käsitlenud, teatas keskkonnaministeerium.
Keskkonnaminister Erki Savisaare sõnul on veehinna kujunemise metoodika põhimõtted toodud nüüdsest seaduse tasandile. "Seadus paneb paika hinna kujundamise ühtsed alused, tänu millele on nõuetekohane veeteenus kõigile elanikele kättesaadav mõistliku hinnaga. Jätkusuutliku teenuse osutamiseks ning mõistliku hinna tagamiseks võivad nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus vee-ettevõtjat toetada," lausus ta.
Praegu on keskmine ühisveevärgi vee kuupmeetri hind koos abonenttasuga Eestis 1,48 eurot, kõikudes maakonna keskmisena 1,2 ja 1,91 euro vahel. Maksimaalne ühisveevärgiteenuse hind võib küündida üle 2,5 euro kuupmeetri kohta, kuid minimaalsed hinnad jäävad alla 50 sendi kuupmeetri kohta.
Keskmine ühiskanalisatsiooni juhitava reovee kuupmeetri hind koos abonenttasuga on 2,01 eurot, kõikudes maakonna keskmistena 1,51 ja 2,41 euro vahel. Seejuures on maksimaalne ühiskanalisatsiooniteenuse hind üle nelja euro kuupmeetri kohta ning minimaalne hind alla ühe euro.
Nii OECD kui ka Maailmapanga hinnangul ei tohiks ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse hind olla inimese kohta kõrgem kui 3-5 protsenti ühe leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust.
Ligikaudu 26 000 inimesele langeb pärast uue seaduse kehtima hakkamist purgimisteenuse hind, kuna üle 2000 tarbijaga reoveekogumisaladel, kus puudub ühiskanalisatsioon, hakkab kogumismahutitest reovee väljaveo teenust pakkuma vee-ettevõtja ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga.
Teise olulise muudatusena on eelnõus sätestatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise kohustus piirkondades, kui selleks on välja ehitatud liitumispunkt. "Liitumiskohustus ei kohaldu ainult neile, kelle reoveekogumismahuti on nõuetekohane. Küll aga tuleb neil majapidamistel, kelle reoveekogumismahuti piltlikult öeldes kunagi täis ei saa, liituda ühiskanalisatsiooniga," selgitas minister.
Uus seadus reguleerib ka täpsemalt veesüsteemide arendamist, eelkõige sademevee ärajuhtimisega seonduvat.
Sademevee majandamise kava on täiesti uus asi ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduses,
lausus minister.
"Ka Eesti pole kliimamuutuste eest kaitstud ning seetõttu on omavalitsustel vaja arendada sademevee terviklahendusi. Meil on mitmeid näiteid nii Tallinnast, Tartust kui ka väiksematest linnadest nagu Rakverest või Kuressaarest, kus valingvihmade tulemusena tabavad linnakeskkonda üleujutused. Valingvihmadega toimetulekuks tuleb leida lahendused nii nutikate tehniliste kui ka looduslähedaste lahenduste kombinatsioonidena, oluline on sademevee terviklahenduse loomine," täpsustas Savisaar.
Seaduseelnõu annab ka märksa täpsema ohtlike ainete regulatsiooni, mis puudutab eelkõige tööstusettevõtteid. "Kui tööstuse ühiskanalisatsiooni juhitava reovee ohtlike ainete sisaldus ületab piirnorme, siis uus seadus kohustab tööstusettevõtetel kasutama eelpuhastit või asendama ohtlikud ained keskkonnasõbralikemate vastu," märkis minister.
Praegu kehtivas seaduses on ohtlike ainete ühiskanalisatsiooni juhtimine sisuliselt reguleerimata, mistõttu puudub tööstustel motivatsioon ohtlike ainete vähendamiseks. Eelnõu kohaselt määrab keskkonnaminister ohtlike ainete piirnormide alused oma määrusega. Lisaks tuleb keskkonnaloa või keskkonnakompleksloa kohustusega tööstus- ja tootmisettevõtetel esitada keskkonnaametile ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete andmeid.
Eelnõu jõustumine on kavandatud 1. jaanuaril 2023, kuid osade sätete osas on antud pikem üleminekuaeg, näiteks eeskirjade ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kavade koostamiseks on see 1. jaanuar 2024.
