Eelnõu kohaselt on tööandjal võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni 8-kalendripäevaseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult. Kehtiv kord võimaldab tähtajalist töölepingut sõlmida järjestikku maksimaalselt kaks korda või pikendada ühe korra, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Piirava regulatsiooni tõttu võivad tööandjad sõlmida töölepingu asemel muu võlaõigusliku lepingu, näiteks käsundus- või töövõtulepingu. Sellisel juhul jääb töötaja ilma tööõiguslikust kaitsest, näiteks ei kohaldata tööaja piiranguid, töötasu alammäära, tööohutuse nõudeid.
Muudatuste eesmärk on suunata tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu- ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid, mis tagavad töötajale suurema kaitse.
Alates 2020. aasta 1. septembrist on töötuna registreeritud inimestel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ajutist tööd, ilma et nende töötuna arvelolek töötamise tõttu lõppeks, see on niinimetatud tööampsude tegemine. Töötuna arveloleku ajal on lubatud töötada võlaõigusliku lepingu või töölepingu alusel või avalikus teenistuses. Lepingu kestus on maksimaalselt kaheksa päeva, lubatud töötamise päevade arv ühes kuus on kaheksa.
2020. aasta 1. septembrist kuni 2022. aasta 28. veebruarini tegi tööampse 12 466 inimest. Kokku tegid nad selle aja jooksul 52 317 tööampsu. Neist 41 143 ehk 78,6 protsenti on tehtud võlaõigusliku lepingu alusel ja 10 951 ehk 20,9 protsenti töölepingu alusel.
Seadus jõustub üldises korras.
