Enne uue seaduse jõustumist pidi ennast töötuna arvelt maha võtma, kui taheti minna tegema mõnda lühikest tööotsa, teatas töötukassa.
"Paljude inimeste jaoks oli töötuna arveloleku lõpetamine ja seejärel uuesti arvelevõtmine hirmutav ning tekitas palju küsimusi. Praegu on need hirmud ületatud ning inimesed kasutavad aktiivselt võimalust teenida põhitöö otsimise ajal lisaraha, samal ajal kaotamata ravikindlustust, töötuskindlustushüvitist või töötutoetust," märkis töötukassa tööotsijate ja tööandjate teenuste osakonna juht Marina Radik tööampsude ülevaates.
Sisuliselt saab töötu tööampse teha töötuna kaheksal päeval kuus. Näiteks võib ühe kuu kohta sõlmida ühe kaheksapäevase lepingu või ka kaheksa ühepäevast lepingut – seadus seda ei piira. Töötamine päevades võib mõnel juhul tähendada kaheksa tundi tööd päevas ja teisel juhul kolm tundi tööd.
Tööampse tehes ei tohi brutotasu olla kokku rohkem kui 233 eurot ja 60 senti ehk 40 protsenti selle aasta töötasu alammäärast. Samuti võib tööampse teha töötuna arveloleku ajal kokku kuni 12 kalendrikuul kahe aasta jooksul.
"Tänavu septembris saab täis aasta tööampsude lubamisest täis ja need, kes iga kuu on kasutanud seda võimalust, peavad arvestama ajalise piiranguga," rõhutas Radik.
Kõige enam tööampse on esimese aasta jooksul tehtud klinditeeninduse ja kaubanduse valdkonnas. Neile järgnevad toitlustus, majutus, puhastusteenindus ja ehitus. Keskmine tööampsude kestvus ühe kuu vältel on kaks-kolm päeva.
Septembris tehti 1594 tööampsu, oktoobris 2321 ning viimaste kuude jooksul on numbrid olnud 3000 juures. Rekordarv tööampse ehk 3901 tehti maikuus, mis võib Radiku sõnul olla suuresti seotud piirangute leevenduse ja hooajaliste tööde tõusuga. Ka juunis oli ampsutajate arv suurem kui enamikul varasematest kuudest.
Töötukassa andmeil on naised märksa usinamad ampsutajad kui mehed. Naiste osakaal kuude lõikes on 70 protsenti. Vanuseliselt väga suuri erinevusi ei ole – ampse teevad nii noored kui vanemad inimesed, ent teistest pisut vähem alla 19-aastased ja ka üle 60-aastased.
70 protsendil tööampsutajatest on erialane haridus ehk kõrg- või kutseharidus. Rohkem teevad tööampse inimesed, kes on olnud töötuna arvel kuni pool aastat. Aktiivsemaks on muutunud ka mõned inimesed, kes on aastaid töötud olnud, aga nüüd, kui avanes võimalus ampse teha, on jälle tööturule naasnud.
