Eelnõu kohaselt viiakse ainult tulu saamise eesmärgil omatavate osaluste säilitamise otsustamine ministeeriumi tasandilt valitsuse tasandile, kuid vähemoluliste osaluste puhul, kus osalus pole suurem kui 10 protsenti, antakse otsustusõigus ministeeriumile, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo. 

Uus regulatsioon puudutab kõikide ministeeriumide tegevust ning 28 äriühingut ja 65 jätkuvalt tegutsevat sihtasutust, mille omanikuks või (kaas)asutajaks riik 2021. juuni seisuga on. Nende äriühingute ja sihtasutuste varade maht oli möödunud aasta lõpu seisuga vastavalt 7,8 miljardit eurot ja 2,2 miljardit eurot, tulude maht 1,7 miljardit eurot ja 0,9 miljardit eurot ning töötajate arv ligi 12000 ja 13700.

Niisiis puudutavad eelnõuga tehtavad muudatused riigi osalusega äriühingute ja riigi asutatud sihtasutuste tegevust ning ministeeriumide tegevust riigi ülesannete täitmisel aktsionäri, osaniku või asutajana.

Möödunud aasta jaanuaris kinnitas valitsus osaluspoliitika põhimõtted, miks ja kuidas riik äriühingutes osaleb ja eelnõu kohaselt sätestatakse sellest tulenevad muudatused seaduses.

Kinnitatud põhimõtete järgi seati suund, et riik osaleb ainult nendes äriühingutes, kus see on vajalik avalikust huvist lähtuvalt või muul strateegilisel kaalutlusel. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile iseseisev eesmärk, vaid avalikes huvides tegutsemisega kaasnev lisaeesmärk.

Edaspidi uuendatakse riigi osaluspoliitikat regulaarselt vähemalt iga viie aasta järel. See tähendab, et uuesti peab valitsus riigi osaluspoliitika põhimõtted kinnitama 2024. aastal.

Osaluspoliitika põhimõtetest lähtuvad muudatused puudutavad äriühingutes osalemise põhimõtteid, osaluste valitsemise strateegilist korraldust, erinevate rollide täitmis- ja juhtimispõhimõtteid, äriühingu jätkusuutlikkust ja läbipaistvust ning aruandlusmehhanismi uuendamist.

Olulisemaks eelnõu muudatuseks on riigi kui omaniku ootuste kehtestamise kohustuslikuks muutmine ja selle regulaarne uuendamine iga kolme aasta tagant.

Riigi äriühingutes osalemise vajaduse hindamise regulaarsust muudetakse ja iga-aastase seisukoha kujundamise asemel rakendatakse edaspidi kolme aastast intervalli, sest riiklikest arengukavades tulenevad eesmärgid on tavaliselt pikemaajalised. Muudetakse riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste aruandluspõhimõtteid ja prognooside esitamine sünkroniseeritakse riigieelarve strateegia protsessiga.

Seadus on plaanitud jõustuma 2022. aasta 1. jaanuaril.