Muudatuste tulemusena võimaldatakse turuosalistel reguleerida omavahelisi suhteid paindlikumalt, pidades samal ajal silmas vajadust lähtuda tasakaalustatud lahendustest, teatas valitsuse pressiesindus.
Eelnõuga soovitakse soodustada professionaalsete üürileandjate ja pikaajaliste usaldusväärsete üürnikega turu ning hea kvaliteediga üürielamufondi kujunemist.
Näiteks kaob muudatustega eluruumi üürilepingute puhul absoluutne leppetrahvi keeld ja pooltel on edaspidi võimalik leppida kokku remondikohustuse jaotamise osas.
Eelnõu kohaselt on üürileandjal õigus leping üürniku makseviivituse tõttu üles öelda väiksema võlgnevuse või lühema viivituse korral - kolme kuu asemel kaks kuud.
Üürnike õiguste kaitseks on samas ette nähtud mitmed kaitsemehhanismid. Näiteks on sätestatud piirangud leppetrahvi suurusele – ühe rikkumise eest kuni 10 protsenti ühe kuu üürist, erinevate rikkumiste puhul kokku mitte rohkem kui 20 protsenti ühe kuu üürist.
Remondikohustuse kokkuleppeid saab eelnõu kohaselt sõlmida üksnes esialgse lepingu sõlmimisel ning makseviivituse tõttu ülesütlemisel on üürileandjal ka ulatuslikumad teavitamiskohustused.
Lisaks luuakse selgem regulatsioon eluruumi üürilepingu puhul üüri tõstmiseks ja sätestatakse sõnaselgelt võimalus kokku leppida seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas viivisemääras.
Üürniku kaitseks sätestatakse erakorralise ülesütlemise õigus juhuks, kui tõstetud üür ei ole talle vastuvõetav, välistatakse sellisel juhul üüritõus kuni lepingu lõppemiseni ning määratakse ka viivise maksimaalne määr.
Eelnõu on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2021.
