Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi nõuniku Mait Heidelbergi sõnul ühtlustab määrus Euroopa Liidus arusaama elektroonilisest identiteedist ja digiallkirjast.

„Võimalus anda digiallkirja ja tuvastada ennast turvaliselt internetis ID-kaardi abil on lisaks Eestile olemas mitmetes ELi riikides, näiteks Austrias, Belgias, Hispaanias, Lätis, Soomes ja mujal. Probleemiks on aga see, et enamasti riigid neid vastastikku ei tunnusta ning piiriüleste teenuste puhul käib kõik ikka paberil,“ ütles Heidelberg. „Peagi peaks probleem olema ületatud. See teeb elu oluliselt lihtsamaks näiteks ettevõtjatele, kes tegutsevad mitmes liikmesriigis, kuid ka eraisikutele, kes tahavad kasutada teiste liikmesriikide teenuseid, näiteks meditsiini- või sotsiaalvaldkonnas. Samuti annab see laiemad võimalused tulevastele Eesti e-residentidele, kes saavad Eesti ID-kaardi abil kasutada teenuseid kogu Euroopas.“

Määruse järgi peavad liikmesriikide asutused digiallkirju vastastikku tunnustama hakkama 2016. aastal ja elektroonilist identiteeti 2018. aastal. Liikmesriigid võivad teiste liikmesriikide elektroonilisi identiteete vastastikku tunnustada ka juba varem. Määrus käsitleb vaid avaliku sektori asjaajamist ja ei ole erasektorile kohustuslik. „Usun, et erasektor, nagu e-poed, pangad jm tulevad siiski kaasa ja asuvad samuti teiste riikide kodanike e-identiteete tunnustama, nende ärile saab see olla ainult kasulik,“ ütles Heidelberg.

Eelmise aasta lõpus sõlmisid Eesti peaminister Andrus Ansip ja Soome peaminister Jyrki Katainen teadaolevalt maailma esimese digiallkirjastatud valitsustevahelise kokkuleppe e-teenuste ühiseks arendamiseks.