Ühiskond

Digitaalallkirju ehk suupärasemalt digiallkirju annavad Eestis igapäevaselt peaaegu kõik inimesed, kasvõi internetipangas maksekorraldusi tehes. Seda hoolimata asjaolust, et juba viis aastat ei ole digitaalallkirja Eesti õiguses enam defineeritud. Oleme Eestis oma tugeva digiallkirjaga nii harjunud, et mingeid “poolkõvasid” e-allkirju eriti tunnustada ei taha. Ühest küljest on see arusaadav, kuid mõnikord võib see probleemiks osutuda. Näiteks juhul, kui Eesti osaühingu välismaalasest osanikud peavad osalema otsuste vastuvõtmises.

Jaanuarist saab digiallkirja anda vaid DigiDoc4 tarkvaraga, varasema versiooni kasutajad peavad aegunud tarkvara uuendama.

Teisipäevast on Eestis võimalik noorematel kui 18-aastastel taotleda SK ID Solutionsi loodud elektroonilise identiteedi lahendust Smart-ID, alaealistel on kasutamiseks vaja lapsevanema kinnitust.

Euroopa Liidu riikide asutustega suhtlevatel Eesti kodanikel kaob suvel vajadus dokumente posti teel saata ja tekib õigus nõuda digiallkirja tunnistamist, kirjutab Postimees.

Teisipäeval on häiritud digiallkirjastamine ja allkirja kehtivuse verifitseerimine, kuna Euroopa Komisjoni usaldusnimekiri aegus, teatas Riigi Infosüsteemide Amet (RIA).

Küsi nõu!

  Esita küsimus

Saada vihje

Hea lugeja, meie eesmärk on teha just sellist ajakirja, nagu sulle meeldib. Pane kirja soovitud teemad ning dokumendivormid, mida tahaksid siit leida. Tehkem koostööd!
430824810 430800019636154 7356040320163199917 n255