Elektroonilise allkirjastamise võimalikkusest Eesti Vabariigis
Digitaalallkirju ehk suupärasemalt digiallkirju annavad Eestis igapäevaselt peaaegu kõik inimesed, kasvõi internetipangas maksekorraldusi tehes. Seda hoolimata asjaolust, et juba viis aastat ei ole digitaalallkirja Eesti õiguses enam defineeritud. Oleme Eestis oma tugeva digiallkirjaga nii harjunud, et mingeid “poolkõvasid” e-allkirju eriti tunnustada ei taha. Ühest küljest on see arusaadav, kuid mõnikord võib see probleemiks osutuda. Näiteks juhul, kui Eesti osaühingu välismaalasest osanikud peavad osalema otsuste vastuvõtmises.
Jaanuarist saab digiallkirja anda vaid DigiDoc4 tarkvaraga
Jaanuarist saab digiallkirja anda vaid DigiDoc4 tarkvaraga, varasema versiooni kasutajad peavad aegunud tarkvara uuendama.
Teisipäevast saavad Smart-ID-d kasutada ka alaealised
Euroopa Liit hakkab suvest tunnistama Eesti digiallkirja
Euroopa Liidu riikide asutustega suhtlevatel Eesti kodanikel kaob suvel vajadus dokumente posti teel saata ja tekib õigus nõuda digiallkirja tunnistamist, kirjutab Postimees.