"Vaatamata töötleva tööstuse toodangu kasvule, jätkus uute tellimuste kasvu aeglustumine, mis muudab eesoleva perioodi kasvu väljavaate pessimistlikumaks," kommenteeris 23. septembril avaldatud euroala ostujuhtide indeksit ja valitsevat nõudlust Swedbanki peaanalüütik Tõnu Mertsina.

"Sisseostetud kaupade ja teenuste hindu surub ülespoole ka nõrgenev euro. Kasumite ja rentaabluse hoidmiseks on ettevõtted üle pika aja hakanud oma töötajaid vähendama," lisas ta.

Mertsina märkis ka, et euroalal on majandusolukord riigiti endiselt väga erinev, Prantsusmaal on mitu sektorit languses, sellal kui Saklsamaa töötlev tööstus tõuseb tellimuste ja uute tootmislepingute toel. "Saksamaa majandus on kasvanud ekspordi toel, mida muuhulgas on toetanud eksporditavate kaupade parem konkurentsivõime kui teistel euroala riikidel. Konkurentsivõime tõus on aga saavutatud eelkõige tööjõukulude kokkuhoidmisega, samas kui tootlikkuse kasv on olnud euroala keskmise lähedal," ütles ta.

Eestis on Mertsina hinnangul veel mõnda aega ruumi palgakulu konvergeerumiseks arenenud tööstusriikide hinnatasemetega. Mis aga ei ole tema sõnul piisavalt veenev argument palkade liialt kiireks kasvatamiseks, kuna juba praegu on näha, et üha kasvavad tööjõukulud piiravad ettevõtete rentaabluse suurenemist.

Sisendite tõusu võib osaliselt kompenseerida see, kui nafta maailmaturu hinnad jätkavad langemist, mis omakorda võib sundida Euroopa Keskpanka sekkuma agressiivsemalt hinnalanguse korrigeerimisse, kuid EKP rahapoliitika lõdvendamine ja sellega majandusse raha suunamine ei lahenda Mertsina sõnul paljude riikide struktuurseid probleeme.