Eelmisel nädalal ilmus meedias artikkel, mille järgi trahvis munitsipaalpolitsei ööseks Tallinnas Sikupilli ostukeskuse parklasse jäetud autoomanikke liiklusregulatsioonide mittejärgimise eest. Sellega seoses tõstatus mitmeid küsimusi – Miks kimbutab munitsipaalpolitsei eramaal parkivaid autoomanikke? Kas munitsipaalpolitseil on õigus trahvida eramaal valesti parkinud sõidukite omanikke?

Paar päeva tagasi käis meediast läbi lugu sellest kuidas Põlvamaal sattus majaomanik pahatahtlike üürnike ohvriks kes jätsid tasumata kokku lepitud üüri ning lahkusid ootamatult üüritud majast võttes kaasa selle sisustuse, mis kuulus majaomanikule. Lisaks üüritud maja sisustuse vargusele langetasid üürnikud krundil ilma majaomaniku ja kohaliku omavalitsuse loata puid mis tõi majaomanikule kaasa trahvi loata raide eest. Kuidas taolist olukorda vältida?

Üheks enamvaieldavaks teemaks juurdepääsuvaidlustes üle võõra maa on juurdepääsu eest makstava tasu suurus. Tasu suuruse osas on seadus napisõnaline.

Olen mitmel korral kuulnud küsimust: „Soovin oma vanema õigustest loobuda, sest ma ei ela lapsega koos ja ei taha temast midagi teada.“ Tavaliselt peitub selle küsimuse taga soov vabaneda kohustusest maksta elatist.

Iga inimene ostab või müüb oma elu jooksul tõenäoliselt vähemalt ühe kinnisasja, olgu selleks siis korter või maja. Sellest lähtuvalt käsitlemegi paari olulisemat müügilepingu sõlmimise nüanssi.