Esiteks üürilepingud tuleb alati sõlmida kirjalikult. Kirjaliku lepingu sõlmimine aitab välistada vaidluse kas ja kelle vahel leping oli üldse sõlmitud ning mis tingimustel see oli sõlmitud.
Üürileping peab sisaldama vähemalt alljärgnevaid andmeid:
- poolte nimed, isiku- või registrikoodid ja kontaktandmed;
- üüritav asi;
- lepingu tähtaeg;
- üüri ning kõrvalkulude suurus ja tasumise kord.
Juhul kui üürilepingu esemeks on sisustatud korter või maja, siis on mõistlik lepingus loetleda üürniku kasutusse antav sisustus ja kirjeldada selle seisukorda. Kõige lihtsam on sisustust pildistada ning pildid poolte poolt allkirjastada, see aitab välistada hilisemat vaidlust sisustuse seisukorra üle lepingu sõlmimisel.
Lisaks lepingu kirjalikule vormistamisele peab üürileandja olema ise hoolikas ning jälgima üüri tasumist. Kui üürnik jääb pidevalt üüri tasumisega hiljaks või ei maksa seda üldse, siis mõistlik on üürileping lõpetada. Loota olukorras kus üürnik on juba mitu kuud üüri võlgu, et ta selle hiljem ära maksab, on naiivne. Ennetada tuleb olukorda kus tasumata üüri summa muudkui suureneb, sest mida suurem on võlg seda raskem on seda hiljem tasuda.
Samuti tuleb üüritava asja üleandmisel üürileandjalt üürnikule fikseerida elektri-, vee-, gaasi- või soojaarvesti näidud, et vältida vaidlust selle üle millised need olid lepingu alguses ja mis hetkest alates on üürnik kohustatud nende eest tasuma.
Vältimaks üürniku poolt üüritava ruumi ja selle sisustuse kahjustamist on üürileandjal mõistlik regulaarselt kontrollida üüritava asja kasutamist. Selleks peaks lepingus sätestama üürniku kohustuse lubada üürileandjal siseneda üüritavatesse ruumidesse kontrolli teostamiseks. Üürileandja loomulikult peab kontrollist ette teatama ning teostama seda mõistlikul ajal.
Kokkuvõttes võin öelda, et pahatahtliku üürniku ohvriks sattumist ei saa vältida aga seda riski on võimalik üürileandja enda tegevusega tunduvalt vähendada.
Alan Biin,
vandeadvokaat,
Advokaadibüroo Biin ja Biin
