"Eesti riik pakub sõjapõgenikele lühiajalist majutust ja abistab pikaajalise elukoha leidmisel, mis on praegu ka kõige suurem väljakutse. Rõhutame kõigile põgenikele, et meil on väike riik ja terve Eesti on elamisväärne paik," ütles sotsiaalkindlustusameti kriisijuht Kert Valdaru.
Üürileandjatel on olnud küsimusi, kas nad saavad ikka üüri maksmisega arvestada, kuid siin on oluline meeles pidada, et sõjapõgenik on täpselt samasugune üüriline nagu kõik teised. Kui üürnik jääb eluasemekulude eest tasumisega hätta, saavad ajutise kaitse saanud Ukraina sõjapõgenikud taotleda toimetulekutoetust samadel alustel Eesti elanikega.
Põgenikele ja üürileandjatele koostatud juhendist leiab infot, kuidas leida püsivat elukohta, kus tuleb elukoht registreerida, kuidas käib üüritoetuse ja toimetulekutoetuse taotlemine. Samuti tuletatakse juhendis meelde, et sõjapõgenikele eluaseme pakkumist tasub kaaluda ka pensionäril, sest see võimaldab teenida tulu ja/või leida seltsi. Kui üürileandjaks on üksi elav pensionär, siis ajutise kaitse saanud sõjapõgenikule eluruumi üürides säilib üksi elava pensionäri toetus.
Vaba eluruumi saab sõjapõgenikele üürimiseks pakkuda näiteks veebilehel https://kinnisvara24.ee/ukraini
Elukoha juhendi põgenikule leiab aadressilt https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele/elukoht ja üürileandjale https://kriis.ee/julgeolekuolukord-euroopas/info-ukraina-sojapogenikele/elukoht#yyrileandjale
