TÄHTIS TEADA

• Elektrooniliselt esitatava majandusaasta aruande vormidele kohalduvad reeglid - Elle Märitz
• Protektsionismi negatiivne mõju Eestis väike
• Tööpuuduse kiire vähenemine asendub mõõduka arenguga
• Eurotsooni majandus pääses langusse minekust
• Tööpuuduse kiire vähenemine asendub mõõduka arenguga
• MTA jätkab kontrollimist ehitustel
• Lähemalt EL finantsraamistikust

UUDISED JURISTILT

• Pankrotiavalduse õigeaegse kohustuse rikkumise tagajärjed - Siiri Malmberg

UUDISED AUDIITORILT

• Kevad, audiitorid ja raamatupidajad - Vadim Dontševski

VEAD JA PROBLEEMID

• Kas kapitali suurendamisega kasumi arvelt kaasneb tulumaksukohustus?
• Kuidas vormistatakse haiguslehte vahetustega töötajale?
• Kuidas vormistatakse haigushüvitist, kui töötaja jääb haiguslehele puhkuse ajal?
• Kas Eesti kodanikust rasedal, kes on alaline EL-i liikmesriigi elanik, on õigus selle riigi ravikindlustusele?

VAJALIK NÄIDIS

• {pub} KMS-s sätestatud nõetele vastav arve {/pub} {reg} KMS-s sätestatud nõetele vastav arve {/reg}
• {pub} Kreeditarve {/pub} {reg} Kreeditarve {/reg}

• {pub} Tööandja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta {/pub} {reg} Tööandja teatise töölepingu erakorralise ülesütlemise kohta {/reg}
• {pub} Tööandja hoiatus {/pub} {reg} Tööandja hoiatus {/reg}

SEADUSED JA EELNÕUD

• Käibemaksuseaduse ja vedelkütuse seaduse muutmise seadus
• Investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Kollektiivlepingu seaduse muutmise seadus
• Riigikontrolli seaduse ja õiguskantsleri seaduse muutmise seadus
• Karistusseadustiku muutmise seadus
• Jäätmeseaduse ja pakendiseaduse muutmise seadus
• Hasartmänguseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus
• Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse, rahvusvahelise sanktsiooni seaduse ja Eesti väärtpaberite keskregistri seaduse muutmise seadus

KOHTULAHENDID

• Veel kord tulumaksu määramisest
• Kutsehaigusega tekkinud kahju hüvitamine
• Millal ei ole tellitud jookide eest tasumata jätmine kelmus?
• Ettevõtte üleminek

RAAMATUPIDAJA KALENDER

• Juuni
• Juuli
• August

SÜNDMUSTE KALEIDOSKOP

•  Tasuta seminarid ja kursused (juuni-august)

HUVITAVAT BLOGIDEST JA YOUTUBE’ST

• Kuidas kirja alustada?
• Elistvere loomapark
• Nouriel Roubini: A Crash Course in the Future of Finance
• Kuidas hoida ja hooldada tahvelarvutit?
• SA Innovel avaneb 21.mail taotlusvoor „Töölesaamist toetavad hoolekandemeetmed”
• Kas müüja väljastatud kreeditarve vabastab ostja kohustusest faktoori ees?Budistlikus hinguses, täiskuuvalguses
• Eelarvekärped: mis mahus ja mil viisil?
• Arenevate riikide valuutad tugevnemas
• Kuidas tegutseda efektiivselt?
• Getting Weird With Seth Godin (Seth Godin Interview)
• 7 kindlat võimalust motivatsiooni tapmiseks
• Uuring: 70% klientidest ei vii e-poes oma ostu lõpuni.
• Kuidas kirja lõpetada?

ÄRIHOROSKOOP

• Juuni
• Juuli
• August

Maksu- ja Tolliameti ametnikud kontrollisid üle Eesti 19 ehitusplatsil töid teinud äriühinguid ja võtsid selgitusi kokku 199 inimeselt. Kaasatud olid ka Tööinspektsiooni ametnikud, kes tuvastasid platsidel tööohutusega seotud rikkumisi.

Nii nagu varem juhtus ka seekord, et ehitustel töötavad inimesed püüdsid ametnike eest minema joosta või kõikvõimalikul muul moel selgituste andmisest kõrvale hoida. Objektidel oli ka inimesi, kes selgitasid, et nad töötavad seal juba kuu või kauem, aga lepingu ja palga osas läbirääkimised alles käivad.

MTA Põhja maksu- ja tollikeskuse kontrolliosakonna talitusejuhataja Rauno Ellermaa:“ Meie tegevuse kohta platsidel on tulnud positiivset tagasisidet. Osa inimesi peab meie ametnike kontrollimist igati vajalikuks, sest selle tulemusena on tööandjad hakanud aastaid mustalt töötanud ehitajatega lõpuks ametlikke lepinguid sõlmima ja palka pangakontole maksma.“

Alates märtsi lõpust on MTA kokku läbi viinud kontrolle 121 platsil ja selgitusi on võetud 1578 inimeselt, kellest rohkem kui veerand on väitnud, et nad on esimest päeva tööl. Maksuhaldur selgitab kontrollide käigus välja tegeliku olukorra.

Maksu- ja Tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendik:“ "Kuna väidetavalt värskelt töösuhet alustanute osakaal on endiselt väga suur, siis tuleb muuta keskkonda ja töötajate registreerimine peaks sellisel juhul kaasa aitama ümbrikupalga vastases võitluses.“

Ametnike aktiivse töö tulemusena on osa eelmiste vaatluste ajal kontrollitud äriühingutest märkinud maksudeklaratsioonidele rohkem töötajaid võrreldes eelmiste perioodidega. Samuti on arvestataval osal töötajatest võrreldes vaatlustele eelnevate kuudega ka palka tõstetud.

Pärast iga vaatlust kontrollib MTA aktiivselt ehitusplatside vaatlustelt saadud infot, viib läbi vestlused nii pea- kui ka alltöövõtjatega. Probleemsetel objektidel teeb maksuhaldur korduvaid vaatlusi, jätkates seda vajadusel kuni objekti valmimiseni.

E-KURSUSED

Lähemalt EL finantsraamistikustEuroopa Komisjon on nüüdseks  teinud konkreetse ettepaneku võtta vastu määrus, millega määratakse kindlaks mitmeaastane finantsraamistik aastateks 2014–2020, kirjutab Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja EMSKs Reet Teder Tööstuskoja Teatajas.

Ettepanek kujutab endast Euroopa Komisjoni 29. juuni 2011. aasta teatise „Euroopa 2020. aasta strateegia aluseks olev eelarve” normatiivset ülevõtmist. Mitmeaastane finantsraamistik tervikuna nõuab kokku 1 025 miljardit eurot, mis on 1,05 % Euroopa Liidu kogurahvatulust ja millele lisandub 58,5 miljardit muudeks kuludeks, mis ei kuulu mitmeaastasesse finantsraamistikku (Euroopa Regionaalarengu Fond ja Globaliseerumisega Kohanemise Euroopa Fond). Kokku on see (inflatsiooni arvestamata) peaaegu sama suur kui eelneva perioodi (2007–2013) mitmeaastane finantsraamistik, mille suuruseks oli kehtestatud 994 miljardit eurot. Seega on jutt päris suurtest summadest. Võrreldes eelnevaga ehk siis käimasoleva perioodiga kavandatakse loomulikult ka muudatusi. Kulude poole pealt on need järgmised:

•      raamistikku on lihtsustatud, sest programme ja eesmärke on vähem, mis vähendab toetusesaajate halduskoormust ja hõlbustab mõju hindamist;
•      vähenevad vahendid struktuurifondidele (ERF, ESF, Ühtekuuluvusfond), millele eraldatakse nagu Euroopa ühendamise rahastulegi 355 miljardi asemel 336 miljardit eurot, kuna praeguste järkjärgulise kasutuselevõtu ja kaotamise piirkondade asemel luuakse uus üleminekupiirkondade kategooria;
•      luuakse nii ühine struktuurifondide ning maaelu arengu ja kalanduse strateegiline raamistik kui ka teadustegevuse ja innovatsiooni raamprogramm „Horisont 2020”, milles põhiroll on Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudil;
•      uus Euroopa ühendamise rahastu suureulatuslike transpordi-, energia- ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogia võrkude jaoks (40 miljardit + 10 miljardit eurot Ühtekuuluvusfondist);
•      käivitatakse ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reform ja vähendatakse veidi selle osakaalu kogueelarves (60 miljardit eurot aastas) ja reaalarvudes, mis on rohkem seotud keskkonnaalaste dünaamikatega (greening) ja suurema paindlikkuse taotlusega;
•      suurenevad vahendid teadustegevuse ja innovatsiooni, hariduse ja koolituse jaoks (80 miljardit eurot).

St kulude poole pealt soovib Euroopa Komisjon oma prioriteetides ainult ELi tasandil elluviidavaid lahendusi, millel on oma selge Euroopa lisaväärtus, kus ELi tasandil kulutatud euro annaks parema tulemuse kui riigi tasandil kulutatu.

Tulude poole pealt on kavandatud järkjärguline üleminek valdavalt kogurahvatulul põhinevate sissemaksete põhiselt eelarvelt lihtsustatud eelarvele, mis põhineb nn tõelistel omavahenditel reformitud korrigeerimismehhanismidega. Täpsemalt teeb komisjon ettepaneku kaotada praegune käibemaksupõhine omavahend ja võtta selle asemel alates hiljemalt 2018. aastast kasutusele omavahendite süsteem, mis põhineks finantstehingute maksul ja uue käibemaksul. Komisjoni hinnangul võimaldaks see rohkem ühtlustada eri riikide süsteeme ning kaotada maksuvabastused ja erandid. Suur probleem uue finantsraamistiku juures tundub olevat ka eri riikide nägemuses Euroopa finants- ja võlakriisi lahendamisega seonduvalt. Osad soovivad tulevasi finantsvahendeid vähendada ja raha kasutada riikide siseselt kriisi tagajärgedega toimetulemiseks, teised soovivad veelgi suuremat ELi tasandi finantsvõimendust, väites, et muidu pole võimalik lahendada neid ülesandeid, mida komisjon oma erinevate poliitikatega on juba Euroopale ette näinud. Senised vaevalised läbirääkimised sunnivad küll tunnistama, et vähemalt märkimisväärne hulk riikidest on seisukohal, et Euroopa rahalised kohustused peavad piirduma miinimumiga.

Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EMSK) aga on oma veel mitte lõplikus arvamuses asunud seisukohale, et Euroopa Liidu eelarve suurendamine on soovitav ja vajalik. Praegu ei ole Euroopa Liidul eelarvelisi vahendeid oma poliitilise strateegia elluviimiseks ega uue Lissaboni lepinguga võetud kohustuste täitmiseks. EMSK peab eriti oluliseks õigeid strateegilisi prioriteete, mida võib pidada Euroopa avalikeks hüvedeks. Euroopa Komisjoni nägemuses on need: teadus – ja arendustegevus, ühiskaitse, toiduga kindlustatus, sisseränne ja varjupaigaõigus, vastus kliimamuutustele, Euroopa tähtsusega infrastruktuuriinvesteeringud energeetika, kommunikatsiooni ja siseturu valdkonnas. Samas ei ole nende prioriteetide üle eriti arutatud. Vähemasti EMSK peab finantstehingute maksu kehtestamist selleks võluvitsakeseks, mis Euroopa tulevast rahapuud kasvatada aitaks.

Kokkuvõtteks võib nentida, et kuigi hetkel on teadmata, mis summades Euroopa Liidu järgmine finantsperspektiiv vastu võetakse, on õigete prioriteetsete valdkondade määratlemine võtmetähtsusega. Seda ka meil Eestis.