Jaanika Tiigiste,
juhtivstatistik,
Statistikaamet

Statistikaameti andmetel oli Eestis 2011. aastal ligi 340 e-kaubandusega tegelevat ettevõtet ning nende müügitulu üle 70 miljoni euro.

Samas andis e-kaubandus kogu jaekaubandusettevõte müügitulust vaid 1,5%.

E-kaubandusettevõtted on firmad, kelle põhitegevusala on jaemüük posti või interneti teel. e-kaubandusettevõtete arv Eestis on viimase kümne aasta jooksul kümnekordistunud. 2001. aastal tegutses tegevusalal 35 ettevõtet, 2011. aastal ligi 340. Ettevõtete arvu kiirele kasvule viimastel aastatel on kindlasti kaasa aidanud interneti levik.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete arv, 2001–2011

Internetikaubandus on väikeettevõtete pärusmaa. Aastatel 2001–2007 töötas e-kaubandusega tegelevas ettevõttes keskmiselt 6–9 töötajat, 2011. aastal 2.

Majanduskriis räsis ka internetikaubandust

Aastad 2006–2008 olid posti või interneti teel müüjatele edukad ning tegevusala müügitulu oli 80–100 miljonit eurot aastas. 2009. aastal vähenes müügitulu 64 miljoni euroni ehk jooksevhindades kolmandiku. 2010. aastal müügitulu langustempo mõnevõrra aeglustus ja 2011. aastal pöördus taas kasvuks. 2011. aastal kasvas e-kaubandusettevõtete müügitulu eelmise aastaga võrreldes 44%, kogu jaekaubandusettevõtete müügitulu 11%. Seega oli e-kaubanduse müügitulu kasv neli korda kiirem. Samas moodustab posti või interneti teel müüjate müügitulu kogu jaekaubandusettevõtete müügitulust väga väikese osa — aastatel 2001–2011 vaid 1–2%.

Tegevusala jaemüük posti või interneti teel ettevõtete müügitulu, 2001–2011

Internetikaubanduse potentsiaalne turg on suur

Eestis on kodune internetikasutus üsna levinud. Kui 2005. aastal oli kodune internetiühendus 39% leibkondadest, siis 2011. aastal 71%. Kui vaadata Euroopa Liidu keskmist näitajat, mis 2011. aastal oli 73%, siis Eesti on sellele suhteliselt lähedal.

Ka regulaarseid internetikasutajaid (kasutab internetti iga päev või vähemalt kord nädalas) on Eestis päris palju, isegi mõnevõrra rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastaste seas regulaarseid internetikasutajaid 73%, Euroopa Liidus keskmiselt 68%.

Samas on Eestis internetikaubanduse kasutajaid vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. 2011. aastal oli Eestis 16–74-aastastest viimase aasta jooksul internetikaubandust kasutanud 21%, Euroopa Liidus keskmiselt 43%. Vähene internetikaubanduse kasutamine Eestis on eelkõige tingitud sellest, et inimestel puudub veebis ostlemise vastu usaldus.

Eesti Raamatupidajate Kogu (ERK) kutsekomisjoni töörühm koostöös Kutsekojaga on juba alates hilissügisest toimetanud raamatupidajate kutsestandardite uuendamisega.

Vastavalt uuele 8-tasemelisele standardite süsteemile saab raamatupidamise kutse valdkonnas olema 3 taset: 5. 6. ja 7. tase. Kavandatavad kutsenimetused on vastavalt raamatupidaja, vanemraamatupidaja ja juhtivraamatupidaja.

Töö kutsestandarditega on jõudmas lõppjärku. Kutsestandardite kavandid on saadetud arvamusküsitluseks erinevatele ametkondadele ja koolide esindajatele, misjärel kinnitatakse kutsestandardid kutsenõukogus.

Uued kutsestandardid hakkavad kehtima 1. jaanuarist 2013.

Kehtivaid kutsetunnistusi ümber vahetama ei pea

RMP.ee uuris raamatupidajate kogult täiendavalt, mis saab kutsetunnistustest, mis on antud või antakse enne 01.01.2013 kehtivate standardite alusel.

ERK üldkoordinaator Mare Berg ütles: "Kõik eelnevalt väljaantud ja sel aastal (2012. a - toim) väljaantavad kutsetunnistused kehtivad vastavalt väljastatud tähtaegadele.

"Varem välja antud kutsetunnistusi ringi ei pea vahetama," lisas ERK juhatuse esimees Tõnis Blank. "Kutsekoda teeb vana taseme muudatuse elektroonses kutseregistris. Kõik kutseregistrisse kantud tunnistused on juba uue taseme numbri saanud."

Eurostat avaldas teisipäeval esimese kvartali esialgse majandusstatistika, mille kohaselt eurotsooni ja kogu Euroopa Liidu (EL) majandus tänavu esimeses kvartalis mullu neljanda kvartaliga võrreldes ei kasvanud ega kahanenud.

Analüütikud olid prognoosinud eurotsoonile 0,2-protsendilist majanduslangust.

Aastavõrdluses eurotsooni majandus esimeses kvartalis samuti ei kasvanud ega kahanenud, EL-i majandus kasvas 0,1%.

Seega vältis eurotsoon majanduslangusse minekut, kuid riikide seis on üsna erinev. Eurotsooni suurima majandusega riik Saksamaa üllatas tugeva 0,5-protsendilise majanduskasvuga. Suuruselt teise majandusega Prantsusmaa majanduskasv püsis nullis. Suurtest riikidest kahanes Hispaania SKP 0,3% ja Itaalia SKP 0,8%.

Balti riikidest kasvas Läti majandus esimeses kvartalis võrreldes eelneva kvartaliga 1,1%, Leedu majandus 0,8% ja Eesti majandus 0,5%. Aastaga kasvas majandus esimeses kvartalis Lätis 5,5%, Leedus 4,3% ja Eestis 4,0%.

Jaanuaris valitsenud optimism, et eurotsooni majandus elavneb kiiresti pärast lühiajalist loidumist, on nüüd taandunud ja kiiresse toibumisse enam ei usuta.

SEB Panga, Swedbanki, Eesti Panga ja rahandusministeeriumi analüütikute hinnangul on Eesti tööpuuduse määra kiire vähenemine asendumas mõõduka arenguga, nii et töötuse määr võib edaspidi senise taseme lähedale jääda.

SEB Panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles, et tänavu teises kvartalis võib tulla "väikene, üsna vaevumärgatav" langus tööpuuduses. "Hetkel majandus ikkagi kasvab ning tööpuuduse suurenemiseks otsest põhjust ei ole. Siiski pole ka kuigi palju põhjust tööhõive suurendamiseks, sest tootlikkuse kasv on üsna nullilähedane ning majanduskasvu tempo aeglustub järgmistes kvartalites," rääkis ta.

"Seega jääb tööpuuduse tase kõikuma üsna sama taseme ümber nagu see esimeses kvartalis oli, tiksudes õige vähe allapoole," ütles Arumäe. "Et aga natuke allapoole töötus tiksub, kajastub näiteks ettevõtete hinnangutes tööjõu suurendamise vajaduse järele lähiperspektiivis."

Töötuse numbrit Arumäe sõnul heitunute ehk tööjõust välja jäänud pikaajaliste töötute arv väga palju ei mõjuta, sest väheneb nii töötute arv kui ka tööjõu hulk. "Töökohti väga juurde ei tule, vaba tööjõu hulk on ka suuresti muutumatu ning konkurents olemasolevatele kohtadele seega ka muutumatu, mis tähendab, et kehvemate oskustega töötajate võimalused tööd saada ei parane."

Swedbanki makroanalüütik Annika Paabut märkis panga kommentaaris, et aastases võrdluses kahanes hõive mäetööstuse, kinnisvara ning info ja side tegevusalal, tugevaimat kasvu näitas aga energiasektor. "Hõive kasvas enim 50-69 aastaste hulgas – selles vanusegrupis oli ligi üheksa protsenti rohkem hõivatuid kui aasta tagasi," ütles Paabut.

Tagasihoidlikumalt, veidi vähem kui kolme protsendi võrra, kasvas hõive Paabuti sõnul noorte hulgas. Aastaga vähenes 15–24-aastaste meeste hõive 7,7% ning noorte naiste hõive kasvas 15,1% võrra.

"Ilmselt tegu struktuursemat laadi muutustega tööturul – kahanenud on hõive mäetööstuses, töötlevas tööstuses ja ehituses, kus valdav osa töötajatest on mehed, ning kasvanud on teenindussektori töökohtade arv, kus peamiselt ametis naised," kommenteeris Paabut. Piirkondlikult kasvas hõive enim Kesk-Eestis ja madalai kasv oli Lõuna-Eestis.

Aktiivsuse määr ulatus panga teatel esimeses kvartalis 67,7%ni, mis on iseseisvusaja kõrguselt teine näitaja, jäädes alla vaid mullu kolmanda kvartali 68,4%le.

"Selleks aastaks ootame hõive kasvu jätkumist, kuid oluliselt aeglasemal määral kui eelmisel aastal – meie hinnangul jääb aasta keskmine hõive kasv ühe ja kahe protsendi vahele," ütles Paabut. "Aasta keskmine tööpuuduse määr aga ulatub 10,5%ni."

Töötuse määra vähenemist toetavad Paabuti sõnul nii kahanev aktiivsus kui ka kasvav hõive. Hõive kasvuootusi toetavad ka usaldusindeksid. "Nii ehitussektori, tööstuse kui ka jaekaubanduse ettevõtted planeerivad sel aastal töötajaid juurde võtta," ütles Paabut.

Eesti Panga ökonomist Orsolya Soosaar ütles keskpanga kommentaaris, et tööturu olukord tänavu esimeses kvartalis paranes mullu neljanda kvartaliga võrreldes. "Hooajaliselt korrigeeritud hõive hakkas pärast väikest langust Eesti Panga hinnangul esimeses kvartalis taas suurenema. Hõive arengus peegeldus majanduskasvu lühiajaline pidurdumine 2011. aasta lõpus ning kasvu taastumine selle aasta alguses," lausus ta.

"Samas annavad tagasihoidlikud kasvunäitajad tunnistust sellest, et tööturu kiire taastumine on asendumas märksa mõõdukama arenguga," märkis Soosaar.

Tööpuudus oli statistikaameti andmeil esimeses kvartalis vaid 0,1 protsendipunkti võrra kõrgem kui mullu neljandas kvartalis. "Tavaliselt tõuseb töötuse määr esimeses kvartalis hooajalistel põhjustel märksa enam, kuid seekord tasakaalustas töökohtade loomine teenindussektoris hooajalise kahanemise ehituses ja tööstuses," kommenteeris Soosaar.

Majanduslikult rasketel aegadel rakendavad riigid erinevad meetmeid, kaitsmaks oma majandust rahvusvahelise konkurentsi eest.

Protektsionismi tõttu pidurdub aga rahvusvaheline kaubavahetus ja pikaajalises plaanis kaotavad ka riigid, kes neid meetmeid rakendavad.

Lausanne Juhtimise Arendamise Instituut (IMD) avaldas 16.mail  uuringu tulemused, mis näitavad protektsionismi negatiivset mõju maailma erinevates riikides. Sellest nähtub, et Eestis on protektsionism üsna väike ja riikide võrdluses asume selles arvestuses 5. kohal. Vastav hinnang Eesti kohta on 8,17 punkti 10-st võimalikust, kusjuures 10 näitab protektsionismist tuleneva negatiivse mõju puudumist.

Riikide võrdluses on Eestist eespool Tšiili, Iirimaa, Hongkong ja Rootsi. Uuringus osalenud 59 riigi “edetabelis” kuuluvad viimase viie hulka Venemaa, Kolumbia, Ukraina, Venezuela ja Argentina.

Vaata nimekirja täismahus