Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2018. aasta kolmandas kvartalis aastatagusest 7,5% suurem. Palgakasvu tempot on viimastel kvartalitel mõjutanud tulumaksureform. Tööjõupuudust leevendavad välismaalt värvatud töötajad, mistõttu väheneb surve palkade tõusuks.

Kui varasematel kuudel lisandus uusi eluasemelaene endisest tempost mõnevõrra aeglasemalt, siis oktoobrikuus eluasemelaenude võtmine kiirenes. Eluasemelaenude keskmine intressimarginaal püsis oktoobris septembriga samal tasemel, 2,5%. Hoiuste maht aga kasvas endiselt hoogsamalt kui laenude maht.

14. novembril avaldatud tööturu andmed näitavad, et jätkuvalt on tööpuudus madal ja napib vaba tööjõudu. Samas on tööga hõivatud inimeste osakaal Eesti piirkondades väga erinev ja kõige rohkem on ruumi uute töökohtade loomiseks Ida-Virumaal.

Kired kogumispensioni ümber on lõkkele löönud ning leekidele annab hoogu pensionifondide seni pigem kehv tootlus. Seetõttu on täiesti ootuspärased ka püüdlused Eesti pensionikorraldust kui mitte radikaalselt muuta, siis vähemalt parandada. Need arutelud puudutavad meid kõiki kui maksumaksjaid või tulevasi pensionäre. Et kulutused pensionidele moodustavad ka suure osa riigieelarvest, on tegemist väga olulise majanduspoliitilise debatiga, milles otsuseid ei saa langetada kergekäeliselt.