Maksu- ja Tolliameti andmetel kasutas ajavahemikus 2010-2012 vähem kui kaks protsenti Eesti käibemaksukohuslastest juriidilistest isikutest võimalust taotleda tagasi käibemaksu välismaal tehtud kulutustest, Lätis oli samal ajal taotlusi enam kui kümme korda rohkem.

Rahandusminister Jürgen Ligi sõnul on Eesti majanduse eripära arvestades ettevõtete läbipaistva aruandluskohustuse säilimine väga oluline, mistõttu Eesti otsustas ka uue raamatupidamise direktiivi Euroopa kohtus vaidlustada, kuigi tõenäoliselt jääb Eesti seal kaotajaks.

Kui füüsiline isik annab välja laenu, siis vähemalt võõraste inimeste puhul teeb ta seda enamasti ikka laenuintresside saamise eesmärgil. Laenuintressid on olemuslikult aga tulu raha kasutusse andmise eest, mis tähendab, et selliselt tulult tuleb maksta ka tulumaksu. Lähemalt kirjutab Tanel Melk & Partners Law Firmi juhtivpartner Tanel Melk Eesti Maksumaksjate Liidu ajakirja MaksuMaksja augustinumbris.

Ei ole saladus, et Maksu- ja Tolliametil kui maksuhalduril on üsna suured võimalused avastada maksurikkumisi.¹ Advokaadibüroo VARUL vandeadvokaat Dmitri Teplõhh kirjutab sellest, kas maksuhalduri praktika maksualaste õigusrikkumiste menetlemisel on vastuolus enese mittesüüstamise põhiõigusega või ei.

Tänavu 1. jaanuaril jõustusid maamaksuseaduse muudatused, mis andsid koduomanikule kuuluvale maale teatud ulatuses maksuvabastuse. Kuna see maksuvabastus ei pruugi laieneda kõigile koduomanikele ega kogu kodualusele maale, siis selgitan täpsemalt, mis tingimused maksuvabastuse saamiseks peavad olema täidetud.