03-06-2013

03-06-2013 (27)

Kolmapäev, 05 Juuni 2013 15:22

Tasutud käibemaksu tagastamine

Kirjutas

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-3-1-64-12

Riigikohtu 20.03.2013 lahend nr 3-3-1-64-12

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Kaebaja esitas Maksu- ja Tolliametile käibemaksu tagastusnõude, mille maksuhaldur jättis oma otsusega rahuldamata. Kaebaja esitas maksuhalduri otsuse peale halduskohtusse kaebuse, misjärel tunnistas maksuhaldur ise eelneva otsuse kehtetuks. Halduskohus lõpetas asjas menetluse ning kohustas maksuhaldurit tagastama kaebajale käibemaksu. Maksuhaldur esitas halduskohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, leides, et maksuotsuse kehtetuks tunnistamisega seoses oli otsustus tagastusnõude rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tegemata. Ringkonnakohus tühistas halduskohtu otsuse ja jättis kaebaja tagastusnõude rahuldamata. Kaebaja esitas Riigikohtusse kassatsioonkaebuse.

Kohtu seisukoht

1. Maksuhaldurile seaduses või haldusaktis ettenähtust suuremas summas tehtud makse ja rahalise kohustuse tasumisel või tasaarvestamisel tekkinud enammakse tagastamine kujutab endast toimingut haldusmenetluse seaduse (HMS) § 106 lg 1 mõttes. Toimingu sooritamise menetlus võib mh lõppeda toimingu sooritamisega või põhjendatud otsusega toimingut mitte sooritada. Käesolevas asjas otsustas maksuhaldur pärast tagastusnõude täitmise taotluse läbivaatamist jätta tagastusnõude rahuldamata. Kuna enammakse õiguspäraseks tagastamata jätmiseks tuleb maksuhalduril anda maksuotsus, ei näe maksukorralduse seadus (MKS) ette eraldi enammakse tagastamata jätmise otsust, mis tagastusnõude menetluse lõpetaks.

2. MKS § 107 lg 1 kohaselt on maksuhalduril õigus peatada tagastusnõude täitmine juhul, kui seoses maksuseaduse rikkumisega on alustatud kriminaalmenetlust. Siiski ei peatu käibemaksu tagastamine kriminaalmenetluse ajaks automaatselt – MKS § 107 lg 2 teise lause kohaselt tehakse tagastusnõude täitmise peatamise kohta kirjalik motiveeritud otsus. Tagastusnõude täitmine ei peatu seega automaatselt MKS § 107 lg s 1 näidatud sündmuse saabumisel, vaid tuleb peatada maksuhalduri motiveeritud otsusega ja otsuses fikseeritud konkreetse tähtajani. Juhul, kui tähtajana on märgitud otsuse jõustumine väärteomenetluses, langeb väärteomenetluse lõpetamisel ära peatamise alus. Seega tuleb juhul, kui maksuhaldur peab vajalikuks tagastusnõue peatada ka kriminaalmenetluse ajaks, teha selleks MKS § 107 lg 2 alusel uus otsus.

3. MKS § 116 lg 2 näeb ette, et juhul, kui maksuhaldur ei ole täitnud tagastusnõuet seadusega sätestatud tähtaja jooksul, on ta kohustatud arvestama tähtpäevaks tagastamata summalt intressi. Intressi arvestatakse alates päevast, mil enammakse tagastamine pidi toimuma, kuni selle tagastamise või tasaarvestamise päevani, viimane kaasa arvatud. See tähendab, et intressi arvestamisel ei arvestata maha seda aega, mil tagastusnõude täitmise tähtaega oli pikendatud või peatatud. Maksuhaldur peab intressisumma ise välja arvutama. Kui maksuhaldur rikub seda kohustust, siis on maksukohustuslasel tulenevalt MKS § 116 lg st 4 õigus esitada maksuhaldurile taotlus intresside arvutamiseks ja tasumiseks ning maksuhalduri keeldumise korral esitada vastavasisuline kaebus halduskohtule.

4. Kohustamiskaebuse rahuldamisel ei ole õige kohustada maksuhaldurit tagastama kaebajale sisendkäibemaksu. Kohus peab arvestama võimalusega, et tagastamisele kuuluv summa võib olla muutunud seoses kaebaja poolt vahepealsel ajal tehtud tehingutega või muude asjaoludega. Õige on kohustada maksuhaldurit toimingu tegemist uuesti otsustama, mis tähendaks maksuhalduri kohustust uuesti hinnata, kas sisendkäibemaksusumma tuleb kaebajale tagastada ja kui, siis millises summas, või on vajalik teha uus otsus tagastamise peatamiseks.

Riigikohus jättis ringkonnakohtu otsuse resolutsiooni muutmata, kuid täiendas ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.

Kolmapäev, 05 Juuni 2013 15:43

Tööandja vastutus tööõnnetuse puhul

Kirjutas

http://www.nc.ee/?id=11&tekst=222558711

Riigikohtu 10.04.2013 lahend nr 3-2-1-21-13

Viited õigusaktidele:

Asjaolud

Hageja esitas hagi kostja (tööandja) vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse kohaselt pistis hageja käe proovivõtumasina purustisse, et eemaldada sinna kinni jäänud põlevkivitükki ja seal kukkus tema käe peale vasarpurusti. Hageja leidis, et tööõnnetuse põhjustas tööandjapoolne ebapiisav väljaõpe ja ohutusalane juhendamine. Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hagejale tekkinud kahju eest vastutav.

Nii maa- kui ka ringkonnakohus jätsid hagi ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus leidis, et kuna hageja ise rikkus tööohutusnõudeid ja põhjustas sellega endale kahju, siis ei esine kostja tegu (tegevusetust) ning juba selle asjaolu tõttu on kostja vastutus välistatud. Hageja pöördus Riigikohtusse.

Kohtu seisukoht

1. Ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kohtud leidsid ekslikult, et hagi tuleb jätta rahuldamata selle tõttu, et hageja enda hooletu tegevus välistab kostja deliktilise vastutuse.

2. Praegusel juhul oleks kostja vastutus välistatud tema teo ning hageja kahju vahel põhjusliku seose puudumise tõttu juhul, kui hageja oleks tahtlikult tekitanud endale kehavigastuse. Kostja tegevus on eelduslikult õigusvastane üksnes asjaolu tõttu, et see tegevus põhjustas hagejale tervisekahjustuse. See tähendab, et hageja ei pea kostja deliktilisele vastutusele võtmiseks tõendama, et kostja rikkus tööohutuse nõudeid.

3. Hageja hüvitisnõuete õigusliku aluse määramine tähendab nõuete kvalifitseerimist, mis on kohtu ülesanne, sõltumata poolte väidetest. Juhul kui hageja ei loobu ühestki võimalikust alternatiivsest nõude alusest ega järjesta neid, peab kohus hindama kõiki alternatiivseid nõude aluse võimalusi, millised hagis esitatud asjaolude pinnalt nähtuvad.

4. Lisaks lepingu rikkumisest tulenevale vastutusele ja deliktilisele vastutusele oma õigusvastase ja süülise teo eest võib kostja vastutada deliktiõiguse sätete alusel ka oma töötajate tegude tagajärgede eest.

Riigikohus rahuldas kassatsioonkaebuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 22.05.2013. Seadus jõustub 1.07.2013, § 4 jõustub üldises korras 17.06.2013 ja osaliselt 1.01.2014.

Seaduse muudatuse peamiseks eesmärgiks on edendada elektroonilist asjaajamist maksuhalduri ja maksukohustuslase vahel.

Muudatusega laiendatakse elektrooniliste dokumentide kättetoimetamise võimalusi maksukohustuslasele. Maksuhaldur saab maksukohustuslasele teha dokumendi kättesaadavaks e-maksuameti keskkonnas, teavitades sellest isikut e-kirja või lühisõnumiga. Dokument loetakse kätte toimetatuks, kui isik saadab dokumendi kättesaamise kohta kinnituse või avab dokumendi e-maksuametis.

Samuti on maksuhalduril on õigus saata maksukohustuslasele meeldetuletusi ja muud maksukohustuslast puudutavat informatiivse tähendusega teavet ning muudatuse kohaselt võib maksuhaldur ilma maksukohustuslase nõusoleku ja teadmiseta avaldada igaühele lisaks maksuvõlgade suurusele ka nende tekkimise aja. Muudetakse ka aegumistähtaja regulatsiooni.

Lisaks maksukorralduse seadusele muudetakse veel kohalike maksude seadust ja maamaksuseadust ning tunnistatakse kehtetuks Eesti NSV taluseadus.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 15.05.2013. Seadus jõustus 09.06.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on kehtestada siseriiklik regulatsioon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1177/2010 rakendamiseks, mis käsitleb meritsi ja siseveeteedel reisijate õigusi ning tulenevalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest nr 392/2009 regulatsioon reisijate meritsi vedajate vastutuse kohta õnnetusjuhtumite korral.

Seadust täiendatakse paragrahvidega reisijate õiguste kaitse ja vastutuse piirmäära ning vastutuskindlustuse tõendi kehtivuse kohta reisija surma, tervisekahjustuse ja kehavigastuse põhjustamise korral.

Samuti täiendatakse seadust reisijate veo kohta merel ilma nõuetele vastava vastutuskindlustuse ja muu rahalise tagatiseta, puudega või piiratud liikumisvõimega reisijale laeva pardal abi osutamata jätmise ja tühistatud või hilinenud väljumisest reisija teavitamise, marsruudi muutmise või piletihinna hüvitamise võimaldamise nõude eiramise ning reisiteabe andmata jätmise kohta laeva pardal, mille eest nähakse ette rahatrahvid. Väärtegude kohtuväliseks menetlejaks on Veeteede Amet või Tarbijakaitseamet.

Lisaks kaubandusliku meresõidu seadusele muudetakse veel meresõiduohutuse seadust, sadamaseadust ja riigilõivuseadust.

Teisipäev, 04 Juuni 2013 16:55

Investeerimisfondide seaduse muutmise seadus

Kirjutas

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 25.04.2013. Seadus jõustus 25.05.2013.

Investeerimisfondide seaduse muutmise seaduse eesmärgiks on täiendada investeerimisfondide likvideerimist käsitlevat regulatsiooni, et vältida õiguslikku ebamäärasust fondide likvideerimisel ja tagada investorite piisav kaitse.

Muudatuse kohaselt võib sellise kinnise fondi, mille osakuid ei võeta tagasi varem kui ühe aasta möödumisel osakuomanike vastava nõude esitamisest, likvideerimise otsustada lisaks osakuomanike üldkoosolekule ka Finantsinspektsioon, kui kahe kuu jooksul fondivalitseja valitsemisõiguse lõppemisest ei ole osakuomanike üldkoosolek fondi tingimuste muutmise otsusega kinnitanud uut fondivalitsejat või otsustanud fondi likvideerimist.
Sellega seoses nähakse ette täpsem kord, kuidas Finantsinspektsioon likvideerijad määrab. Finantsinspektsioon määrab ka likvideerijatele tasu likvideerimismenetluse läbiviimise eest ja muudatuse kohaselt ei kohaldata sellisel juhul seaduse § 185 lõikes 1 sätestatud 2% piirmäära.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 11.04.2013. Seadus jõustus 06.05.2013.

Seaduse muudatuse peamisteks eesmärkideks on tõsta kindlustusandjate omavahendite miinimummäära ning võtta arvesse Euroopa Kohtu otsus, mille järgi ei või samadel tingimustel sõlmitud mehe ja naise elukindlustuse, haiguskindlustuse ja õnnetusjuhtumite kindlustuse lepingute kindlustusmaksed ja -hüvitised enam erineda.

Samuti volitatakse Finantsinspektsiooni teostama järelevalvet lühikeseks müügi tehingute ja börsiväliste tuletisinstrumentide arveldamise üle ning määratakse karistused Euroopa Liidu otsekohalduvatest määrustest tulenevate nõuete rikkumiste eest.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 20.03.2013. Seadus jõustus 15.04.2013.

Seaduse muudatusega võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2011/7/EL, 16. veebruar 2011, hilinenud maksmisega võitlemise kohta äritehingute puhul.

Direktiivi eesmärgiks on võidelda hilinenud maksmisega äritehingute puhul, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine, edendades seega ettevõtjate konkurentsivõimet.

Direktiivi ülevõtmiseks tehtavate muudatuste, näiteks seadusjärgse viivisemäära tõstmise ja võla sissenõudmiskulude kindlaksmääratud summas hüvitamise tulemusel peaks maksetega hilinemine muutuma võlgnikule ebamugavamaks, kuna sellega kaasnevad senisest negatiivsemad tagajärjed.
Samuti tõstetakse võlausaldaja kaitset olukorras, kus võlgnik on rahalise kohustuse täitmisega hilinenud. Näiteks püütakse maksimaalsete lubatavate maksetähtaegade regulatsiooni abil kiirendada rahaliste kohustuste täitmist võlausaldaja ees.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 14.03.2013. Seadus jõustus 01.04.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on viia kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, individuaalse töövaidluse lahendamise seadus, tööturuteenuste ja -toetuste seadust ning töötuskindlustuse seadus vastavusse uue avaliku teenistuse seadusega.

Muudatusega ühtlustatakse mõistete „töötaja“ ja „ametnik“ kasutamist ning täpsustatakse viited ametniku teenistussuhte lõpetamise alustele seoses uue avaliku teenistuse seaduse kehtestamisega. Samuti tagatakse pikaajalisse välislähetusse saadetud ametnikuga kaasas olnud mittetöötavale abikaasale õigus saada töötutoetust või töötuskindlustushüvitist.

Lisaks teistele muudatustele sätestatakse üleminekunorm, mille kohaselt on isikutel, kelle teenistuskoht ametnikuna muutub uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega töölepinguliseks töökohaks, õigus saada kindlustushüvitist koondamise korral.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 13.03.2013. Seadus jõustus 01.04.2013.

Seaduse muudatuse eesmärgiks on arendada riigi õigusabi korraldamise protsessi.

Seaduse muudatuste jõustumisega antakse õiguslik alus riigi õigusabi täisdigitaalse protsessi laiendamiseks ja parendamiseks, eeskätt riigi õigusabi osutaja määramiseks taotlemise korras ning advokaadile väljamakstava tasu ja kulu hüvitamise taotlemises ja arvestuses.

Samuti soodustatakse muudatusega määruskaebuste elektroonilist esitamist. Lisaks esitamisele veebilehe www.e-toimik.ee kaudu, saab muudatuse kohaselt esitada määruskaebust elektrooniliselt ka https://ettevotjaportaal.rik.ee/, https://kinnistuportaal.rik.ee või e-notari infosüsteemi kaudu, tasudes riigilõivu 25 eurot.

Veel täpsustatakse seadusemuudatusega e-toimiku süsteemi kaudu menetlusdokumentide infosüsteemis kättesaadavaks tegemist ja kättetoimetamist ning luuakse võimalus pidada digitaalset kohtutoimikut.

Lisaks riigi õigusabi seaduse, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku muutmisele, muudetakse veel kriminaalmenetluse seadustikku ja väärteomenetluse seadustikku.

Viited muudatustele:

Seonduvad õigusaktid:

Seadus võeti Riigikogus vastu 27.02.2013. Seadus jõustus 20.03.2013.

Seadusega muudetakse haldusterritoriaalse korralduse muutmise korda.

Muudatuse kohaselt ei ole kohaliku omavalitsuse üksuste vabatahtlik ühinemine piiratud Vabariigi Valitsuse etteantud ühinemispiirkondadega, vaid omavalitsustel on võimalik valida endale sobivad ühinemispartnerid haldusterritooriumiga piirnevate omavalitsuse üksuste hulgast. Erisusena võib algatada saartel asuvate kohaliku omavalitsuse üksuste osas haldusterritoriaalse korralduse muutmise ka juhul, kui muudatuse tulemusena koosneks moodustuv kohaliku omavalitsuse üksus ühise piirita haldusterritooriumidest.

Lisaks on seni ühe omavalitsusüksuse loobumine ühinemise jätkamisest tähendanud ka teiste omavalitsusüksuste jaoks ühinemismenetluse lõppemist. Muudatuse kohaselt lõpeb menetlus sellisel juhul vaid haldusterritoriaalse korralduse muutmise läbirääkimiste alustamisest keeldunud kohaliku omavalitsuse üksuse jaoks.

Seoses Eesti territooriumi haldusjaotuse seaduse muutmisega, muudetakse veel kohaliku omavalitsuse korralduse seadust, kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadust ja ühistranspordiseadust.